São Tomé ja Príncipe valib presidendi Venemaa mõju taustal

São Tomé ja Príncipe valijad lähevad 19. juulil 2026 presidendivalimistele, millele järgnevad septembri lõpus parlamendivalimised. Väikeriigi poliitilist konkurentsi jälgitakse ka välismaal, sest saareriik sõlmis 2024. aastal Venemaaga sõjalise koostöö lepingu.

São Tomé ja Príncipe valijad valivad 19. juulil 2026 riigile uue presidendi. Umbes 245 000 elanikuga saareriigis toimuvad septembri lõpus ka parlamendivalimised, kuid seekordset presidendivalimist saadab tavapärasest suurem rahvusvaheline tähelepanu.

Saareriigi strateegiline asukoht

Endine Portugali koloonia asub Guinea lahes Gaboni ja Ekvatoriaal-Guinea ranniku lähedal. Ekvaatoril paiknev saarestik jääb rahvusvaheliste laevateede äärde ning piirkonnas leidub olulisi nafta- ja gaasivarusid. Guinea laht on samal ajal seotud piraatluse, organiseeritud kuritegevuse ja meretranspordi turvalisuse küsimustega.

Endine välisminister Elsa Pinto ütles, et riigi geograafiline asukoht annab talle suurusest palju suurema strateegilise kaalu. Tema sõnul kulgevad saarestiku vetest läbi olulised kaubandus- ja sõjalised marsruudid.

São Tomé ja Príncipe tähistas 12. juulil iseseisvuse 51. aastapäeva. Riik iseseisvus Portugalist 1975. aastal ning oli alguses Nõukogude Liiduga lähedastes suhetes. Pärast mitmeparteidemokraatia kehtestamist 1990. aastate alguses süvenes koostöö lääneriikidega, kuid sidemeid teiste partneritega ei katkestatud.

Venemaa leppe mõju

Rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõusis saareriik 2024. aasta aprillis, kui avalikuks sai tähtajatu sõjalise koostöö leping Venemaaga. Leppe järgi hõlmab koostöö sõjaväelaste väljaõpet, tehnilist abi, relvastuse ja sõjavarustusega seotud tegevust, luureinfo vahetamist ning mereväealuste ja sõjalennukite vastastikuseid visiite. Eraldi sõlmiti kokkulepe Venemaa siseministeeriumi ja São Tomé ja Príncipe politsei vahel.

Leppe sõlmimine Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal tekitas küsimusi Portugalis, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, kes on saareriigi olulised julgeoleku- ja arenguabipartnerid. Toonane peaminister Patrice Trovoada kaitses otsust: «Me oleme sõltumatu ja suveräänne riik. Keegi ei saa meile öelda, kuidas me peaksime Venemaaga suhtlema.»

Endise parlamendijuhi ja poliitikaanalüütiku Arzemiro dos Prazeresi hinnangul on leppe tegelikku mõju üle hinnatud. Tema sõnul pole kokkulepet ellu viidud ning selle tähtsus tulenes eelkõige sõlmimise ajastusest.

Vila Nova on favoriit

Presidendivalimistel kandideerib neli inimest. Senist presidenti Carlos Vila Novat peetakse selgeks favoriidiks pärast seda, kui endine peaminister Jorge Bom Jesus loobus kandideerimisest. Bom Jesus põhjendas otsust väidetava «kuritegelike valede laviini» ning oma kandidatuuri ümbritsenud lõhestumise ja poliitiliste pingetega.

Vila Nova on kampaanias rõhutanud poliitilist stabiilsust ja rahvuslikku ühtsust. Vastaskandidaadid on kutsunud üles põlvkonnavahetusele ning avatumale arutelule riigi tuleviku üle. Dos Prazeres prognoosis, et Vila Nova võib võita juba esimeses voorus.

São Tomé ja Príncipe poolpresidentaalses süsteemis on presidendil õigus nimetada peaminister, vetostada seadusi ja parlament laiali saata. President on ka relvajõudude ülemjuhataja. Euroopa Liit saadab valimiste jälgimiseks taas vaatlusmissiooni, mille eesmärk on toetada läbipaistvat ja rahumeelset valimisprotsessi.

Elsa Pinto sõnul ei tähenda koostöö Venemaaga lääneriikidest eemaldumist. «São Tomé ja Príncipe soovib säilitada head suhted kõigi riikidega, Ameerika Ühendriikide, Euroopa, Venemaa ja Hiinaga,» ütles ta. Tema hinnangul jätkab riik ka pärast valimisi tasakaalustatud välispoliitikat.