SMI andmed: Eesti metsamaa pindala püsib 52,1 protsendi juures

Keskkonnaagentuuri värske statistilise metsainventuuri kohaselt moodustab metsamaa 52,1 protsenti Eesti pindalast. 2025. aastal ulatub metsa pindala 2,36 miljoni hektarini, kusjuures okaspuumetsade osakaal on viimase kümnendi jooksul vähenenud.

Keskkonnaagentuuri värske statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel moodustab metsamaa Eestis 52,1 protsenti riigi kogupindalast. 2025. aasta seisuga ulatub metsa pindala 2,36 miljoni hektarini, millel kasvab kokku 466 miljonit tihumeetrit puitu.

Metsarikkamad maakonnad

Kõige enam on metsa Hiiumaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal, kus metsasuse tase ületab 60 protsenti. Samas on mittemajandatava metsamaa osakaal kasvanud 20 protsendini, ulatudes 476 000 hektarini.

Puistute liigiline koosseis on muutumas mitmekesisemaks. Üha vähem on monokultuurseid metsi, samas kui kolmest või enamast liigist koosnevate alade pindala on kasvanud. Siiski on märgatav okaspuumetsade vähenemine: viimase kümne aasta jooksul, 2016. aastast kuni 2025. aastani, on nende pindala kahanenud 32 000 hektari võrra.

Kliimamuutuste mõju

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutab, et metsade käekäiku tuleb hinnata pikemas perspektiivis. «Kliimamuutused muudavad metsade kasvutingimusi ning panevad nende vastupanuvõime üha suurema surve alla,» ütles Ala. Ta lisas, et metsanduse tulevikuotsuste tegemisel tuleb arvestada muutuvate keskkonnatingimustega ning ühiskonna ootustega.

Metsa juurdekasvu pärsib eelkõige põud. Aastatel 2018-2019 esinenud põua mõjudest taastumine on pooleli ning metsa juurdekasv ei ole veel jõudnud varasemate aastate tasemele. 2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasv 4,9 tihumeetrit hektari kohta aastas.

Viimastel aastatel on raiemaht püsinud stabiilselt 11-12 miljoni tihumeetri vahemikus. 2025. aastal raiuti 11 miljonit tihumeetrit puitu. Eksperthinnangute kohaselt on oodata pikemas vaates raiemahu langust, mille tempo sõltub metsaomanike majandamisaktiivsusest.