Slovakkia taastab sõjalised diplomaatilised suhted Venemaaga

Slovakkia on taastanud sõjalise esindatuse Moskvas, saates sinna kaks ohvitseri, ning ootab vastukaaluks Venemaa sõjaväeatašee saabumist Bratislavasse. Opositsioon ja endised kaitseväelased hoiatavad, et samm võib soodustada Vene luuretegevust ning kahjustada riigi usaldusväärsust NATO liitlaste silmis.

Slovakkia valitsus on taastanud sõjalise diplomaatilise kohaloleku Venemaal esimest korda pärast 2022. aasta veebruari, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Bratislavas kinnitati, et Moskvasse on lähetatud kaks sõjaväelast: brigaadikindral Slavomir Staviarsky ja kolonel Ivo Gahir.

Julgeolekuriskid ja luuretegevus

Slovakkia kaitseministeeriumi andmetel on Staviarsky viibinud Moskvas alates augustist. Samal ajal ootab Slovakkia Venemaa poolt ametisse määratud sõjaväeatašeed Maxim Verezani saabumist pealinna Bratislavasse, kuigi ministeerium ei ole täpsustanud tema visiidi ajakava. Opositsioonipoliitikud ja julgeolekueksperdid on väljendanud muret, et Venemaa võib kasutada diplomaatilist staatust luuretegevuse ja mõjutusoperatsioonide tõhustamiseks Slovakkias.

Erilist tähelepanu pälvib varasem spionaažijuhtum aastast 2021, mil Vene saatkonna toonane atašee Sergei Solomasov saadeti riigist välja seoses katsega värvata kohalikke elanikke. "See on Robert Fico valitsuse väga tõsine samm," märkis endine Slovakkia kaitseväe juhataja asetäitja Pavel Macko. Macko rõhutas, et Venemaa vaenulik tegevus piirkonnas ja hübriidoperatsioonid on jätkuvalt intensiivsed, mistõttu on diplomaatilise tasakaalu taastamine riskantne.

Valitsuse ja opositsiooni erimeelsused

Slovakkia parlamendi kaitse- ja julgeolekukomisjoni esimees Richard Glück kaitses sammu, väites, et varasem suhtluse lõpetamine oli viga, kuna riik kaotas olulist teavet. Tema sõnul on ka teistel suurriikidel, sealhulgas Ühendkuningriigil ja Ameerika Ühendriikidel, endiselt sõjaväelised esindajad Moskvas, mistõttu on ka Slovakkia esindatus põhjendatud.

Opositsioonipartei Progressive Slovakia liige Martin Poliacik kahtlustab aga, et otsusel on pigem sisepoliitilised motiivid. Tema hinnangul soovib peaminister Fico kujundada kuvandit rahutegijast, et võita järgmise aasta valimistel valijaid, kes kardavad konflikti eskaleerumist. "Formaalne vastavus NATO nõuetele ei tähenda automaatselt poliitilist usaldust," lisas Poliacik.