Slovakkia ja Venemaa valmistuvad novembris toimuvaks valitsustevahelise komisjoni istungiks Moskvas

Slovakkia taastab pärast 2022. aastat katkenud ametliku koostöö Venemaaga, korraldades novembris Moskvas valitsustevahelise komisjoni kohtumise. Arutelude fookuses on energeetikavarustus, tuumakütus ning sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel.

Slovakkia valmistub 25. novembril Moskvas toimuva valitsustevahelise komisjoni istungi korraldamiseks, taastades sellega suhted, mis on olnud külmutatud alates 2022. aasta veebruarist. See on esimene kord, mil kahe riigi vahel sellisel tasemel kõnelused majandusliku, teadusliku ja tehnilise koostöö teemal aset leiavad.

Kohtumise ettevalmistused said alguse 20. augustil peetud videosilla kaudu, kus Slovakkia välisminister Juraj Blanár arutas plaane Venemaa teadus- ja kõrgharidusministri Valeri Falkoviga. Slovakkia peaminister Robert Fico on kohtumise toimumise kinnitanud, rõhutades vajadust säilitada dialoog riikidega, mis on huvitatud pragmaatilisest koostööst.

Energeetika ja spordipoliitika

Arutelude keskmes on energeetikaküsimused. Slovakkia sõltub jätkuvalt suurel määral Venemaa naftast ja gaasist, mistõttu on Bratislava huvitatud tarnekindluse tagamisest. Valitsuse koostatud märkmete kohaselt on kõneluste päevakorras nii toornafta tarned Družba torujuhtme kaudu kui ka regulaarsed tuumakütuse saadetised Slovakkia elektrijaamade tarbeks. Venemaa president Vladimir Putin on varem kohtumisel Ficoga kinnitanud valmidust täita Slovakkia energiavajadusi.

Lisaks energiale kavatsevad pooled käsitleda sportlaste õigusi. Blanár on varasemalt väljendanud vastuseisu piirangutele, mida rahvusvahelised spordiorganisatsioonid on Venemaa sportlastele kehtestanud. Teema tõsteti esile ka augustikuises videosillas, kus seda kirjeldati kui diskrimineerimist, mida tuleb kahepoolses komisjonis arutada.

Geopoliitiline kontekst

Slovakkia initsiatiiv järgib sarnast mustrit, mida Venemaa on varem katsetanud teiste Euroopa riikidega, sealhulgas Ungariga. Moskva püüab taastada oma mõjuala, kasutades energiasõltuvust hoovana, et vältida ühtset rindejoont Euroopa Liidus. Samas seisab Venemaa naftasektor silmitsi märkimisväärsete raskustega. Ukraina droonirünnakud Vene naftarafineerimistehastele on riigi töötlemisvõimsust vähendanud 51 protsendi ulatuses, mis seab kahtluse alla Moskva suutlikkuse täita pikaajalisi tarnekohustusi.