Skandinaavia muuseumid maadlevad viikingite ajaloolise kuvandiga

Skandinaavia muuseumid püüavad tasakaalustada viikingite müütilist sõdalasekuvandit ja ajaloolist tegelikkust. Lundi ülikooli teadlased analüüsivad, kuidas see pinge mõjutab seda, mida külastajatele näitustel esitletakse.

Külastajad astuvad Skandinaavia muuseumide viikinginäitustele ootusega näha müütilisi sõdalasi, hiiglaslikke laevu ja teravaid mõõku. See visuaalne pilt on aastakümnetega kinnistunud nii populaarkultuuri kui ka inimeste ootustesse. Tegelikkus pakub aga märksa nüansirikkamat vaatepilti.

Viikingiaeg ei koosnenud vaid rüüsteretkedest. See oli ühiskond, kus toimetasid talupidajad, rändkaupmehed ja naised, kes hoidsid kogukondi koos. Need igapäevased rollid jäävad muuseumisaalides sageli sõdalasromantika varju.

Lundi ülikooli museoloogiateadur Julia Håkansson märgib, et muuseumid seisavad pideva dilemma ees. Ühelt poolt on soov esitleda ajaloolist täpsust ja tuua esile keerukaid kultuurikontakte, teisalt on vaja meelitada ligi publikut, keda müüdid endiselt kõnetavad. See loob unikaalse pinge, kus ajaloolised faktid segunevad rahvusliku enesekuvandi ja kaasaegsete väärtushinnangutega.

Need ekspositsioonid peegeldavad sageli sama palju tänapäeva Skandinaaviat kui tuhande aasta tagust aega. Iga väljapanekut kujundades teevad kuraatorid valikuid, mis paljastavad rohkem nende endi ajastu kui viikingite tegeliku elu.