Siseminister Taro: Eesti-Vene piir jääb vahetu ohu puudumisel avatuks

Siseminister Igor Taro kinnitas, et Eesti idapiir Venemaaga jääb hetkel avatuks, kuna riiklik ohuhinnang ei näita otsest ohtu. Kuigi piiri läbilaskevõime on rangete kontrollide ja lühendatud tööaja tõttu langenud 90 protsenti, on Eesti vajadusel valmis piiripunktid kiiresti sulgema.

Siseminister Igor Taro kinnitas, et Eesti idapiir Venemaaga jääb hetkel avatuks, kuna riiklik ohuhinnang ei näita otsest ja vahetut ohtu Eesti julgeolekule. Kuigi avalikkuses on kõlanud üleskutseid piiripunktide täielikuks sulgemiseks Soome eeskujul, peab ministeerium praegust lähenemist piisavaks.

„Me oleme öelnud, et lähtume piiri avamisel ja sulgemisel ohuhinnangust, juhul, kui Eestile oleks vahetu oht, lähebki piir kohe kinni,“ selgitas Taro.

Range kontroll ja vähenenud mahud

Vaatamata sellele, et piir ei ole täielikult suletud, on piiriülene liiklus langenud 90 protsenti võrreldes ajaga enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Sõidukite ja inimeste läbilaskevõime on märgatavalt vähenenud, mida tingib eelkõige põhjalik tollikontroll ja piiripunktide lühendatud tööaeg.

Minister märkis, et piiripunktide tööaja kärpimine 12 tunnini võimaldab suunata ametnikud otsesest teenindamisest riigipiiri valvamisele ja kaitsele. Praegu ületavad piiri peamiselt Venemaa kodanikud, kellel on elamisluba Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis, ning topeltkodakondsusega isikud. Turismieesmärgil liikumist ei toimu.

Keelatud kauba toimetamine

Kontrolli ei kavatseta leevendada, kuna ametiisikud tuvastavad piiril endiselt katseid keelatud kaupa Eestisse tuua või siit välja viia. „Neid asju võib olla seinast seina, sest sanktsioonide nimekiri, mida kontrollida, on kaunis paks,“ ütles Taro. Ta lisas, et inimesed üritavad tihti keelatud esemeid peita keha külge või riietesse, mistõttu on kontrollid jäänud äärmiselt põhjalikuks.

Venemaa hiljutist sammu keelata Eesti numbrimärkidega veokite kaubavedu läbi Venemaa ei plaani Eesti valitsus esialgu vastumeetmetega piirata. Taro sõnul on olukord analüüsimisel, kuid riik ei näe vajadust edendada kaubandust agressori riigiga ja vastusammude otstarbekus on ebaselge.