Siseminister: Eesti varjumiskohtade võrk vajab kiiret laiendamist

Eesti valmistub suurteks kriisideks, kuid siseminister ja Päästeameti juht Margo Klaos tõdevad, et varjumiskohtade nappus on endiselt kriitiline probleem. Hoolimata riiklikest toetustest ja uute hoonete nõuetest on valmisolek eriti kortermajades ning haridusasutustes endiselt puudulik.

Eesti valmisolek suurteks kriisideks on tõusuteel, ent riigi kriisivalmiduse strateegias on endiselt tõsiseid kitsaskohti, millest kriitilisim on varjumiskohtade vähesus. Nii siseminister kui ka Päästeameti peadirektor Margo Klaos rõhutavad, et senistest pingutustest ei piisa elanikkonna piisavaks kaitseks.

Varjumiskohtade nappus on kriitiline

Siseministri sõnul on riik suutnud kaardistada ja märgistada küll olemasolevad varjumispaigad, kuid nende arv, veidi üle 300, on rahvastiku vajadustega võrreldes ebapiisav. Minister tõdes, et edasine töö peab keskenduma olemasoleva kinnisvara kohandamisele.

«Me oleme madalal rippuvad viljad ära noppinud ehk olemasolevad varjumiskohad ära märgistanud, et need on olemas, aga nüüd on järgmine väljakutse. Me peame päriselt nendes majades, mis juba olemas on, lihtsalt kohandama varjumiskohad,» selgitas siseminister.

Korteriühistud ei kasuta toetusi

Kuigi riik ja kohalikud omavalitsused pakuvad korteriühistutele rahalist tuge keldrite ümberehitamiseks, on huvi selle vastu olnud leige. Tallinna abilinnapea Tiit Terik märkis, et pealinna eelarves on korteriühistutele kriisivalmiduse parandamiseks eraldatud 1,5 miljonit eurot, kuid vahendid seisavad kasutamata. Linn pakub toetust kuni 70 protsendi ulatuses vajalikest töödest, kui kulutused jäävad 10 000 euro piiridesse.

Lisaks plaanib Tallinn tulevikus tihendada varjumiskohtade võrku mobiilsete lahendustega. «Sellistesse kohtadesse me soovime tulevikus rajada ka mobiilseid varjumiskohti. Neid on plaanis järgmisel aastal ka Tallinna linnaruumi tuua,» kinnitas Terik. Alates käesolevast aastast kehtivad ka karmimad nõuded uutele suurhoonetele, mis peavad nüüdsest sisaldama nõuetekohaseid varjendeid.

Koolide ja lasteaedade haavatavus

Lisaks elamutele teeb Päästeametile muret haridusasutuste olukord. Päästeameti peadirektor Margo Klaos nentis, et koolide ja lasteaedade ettevalmistus kriisiolukordadeks on praegu murettekitav. Tema sõnul ei ole praegused plaanid piisavalt konkreetsed ning süsteemne renoveerimine saab reaalsuseks alles aastate pärast, kui selleks hakatakse kasutama Euroopa Liidu vahendeid.

«Me ei ole väga palju ettevalmistusi seal teinud ja me peame selle ette võtma, et lapsed oleksid koolis või lasteaias olles alati kaitstud. Praegu väga suuri plaane ausalt öeldes ei ole,» lisas Klaos.