Siseministeeriumi kontroll: Eesti korrakaitseorganid terviseandmeid ei kuritarvita

Siseministeeriumi läbi viidud kontroll PPA ja kaitsepolitseiameti terviseandmete päringute üle näitas, et valdav enamus nendest on põhjendatud ja seotud otseste tööülesannetega. Tuvastati siiski üksikuid menetluslikke eksimusi, mille parandamiseks muudetakse edaspidi töökorraldust.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning kaitsepolitseiameti (kapo) läbi viidud põhjalik sisekontroll kinnitas, et ametkondade tehtavad terviseandmete päringud on valdavalt õiguspärased ja vajalikud. Siseministeerium viis läbi kontrolli juuni alguses, et saada ülevaade andmekasutuse põhimõtetest ning veenduda, kas ametnikud on järginud seadust ja sisemisi reegleid.

Kaitsepolitseiameti põhjalik audit

Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson kinnitas, et viimase 13 kuu jooksul tehti terviseandmete päringuid ligikaudu 13 000 inimese kohta. Analüüsist selgus, et 80 protsenti neist olid seotud julgeoleku- ja taustakontrollidega, hõlmates nii kandidaate, teenusepakkujaid kui ka ametkonna enda töötajaid. Ülejäänud 20 protsenti päringutest olid osa kriminaalmenetlustest või teabehankest.

Kontrolli käigus ei tuvastatud süsteemset kuritarvitamist. Üks varasem rikkumine, kus ametnik tegi päringuid lähedase kohta, tuli päevavalgele tänu asutuse oma järelevalvesüsteemile veel enne ministri antud kontrollülesannet ja selle suhtes on juba järelevalvemenetlus algatatud. Vähem kui kaks protsenti päringutest olid tehniliselt ebakorrektselt märgistatud, kuid sisuliselt põhjendatud.

Politsei- ja Piirivalveameti töökorralduse muudatused

PPA vaatas läbi kõik käesoleval aastal tehtud 2139 terviseandmete päringut. Ameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe sõnul olid kõik need seotud politseiliste ülesannetega, kuid 135 juhul tuvastati puudusi õiguslikus aluses või menetluses.

Üks kriitilisemaid probleeme oli retseptiandmete kasutamine isikute asukoha väljaselgitamiseks, mida peeti ebaproportsionaalseks. Samuti esines juhtumeid, kus andmeid küsiti menetluse alustamise otsustamiseks enne, kui selleks oli tekkinud vajalik juriidiline alus. Tulevikus plaanib PPA selliste eksimuste vältimiseks juurutada neljasilmapõhimõtte ning täpsustada päringute vormistamise nõudeid.

„Iga päring peab olema põhjendatud ja vajalik ning ka kontrollitav,“ sõnas Mäe kontrolli tulemusi kommenteerides. Ametid jätkavad järelevalvet, et tagada inimeste põhiõiguste maksimaalne kaitse ka tundlike terviseandmete käsitlemisel.