Siseministeerium avalikustas massandmetena kõigi surnute isikuandmed Eestis

Siseministeerium on teinud kättesaadavaks andmestiku, mis sisaldab isikuandmeid kõigi alates 1926. aastast Eestis surnud inimeste kohta. Andmeid uuendatakse portaalis andmed.eesti.ee iga päev, kuid seal kehtib seitsmepäevane viivitus.

Septembri keskpaigast alates avaldab siseministeerium masinloetaval kujul andmeid kõigi alates 1926. aastast surnud isikute kohta Eestis. Kui varem said huvilised lahkunute kohta infot hankida vaid üksikpäringute teel, siis nüüd on kogu andmestik kättesaadav siseministeeriumi hallatavas avaandmete portaalis andmed.eesti.ee.

Avaldatud andmestik sisaldab lahkunu nime, isikukoodi ning täpset sünni- ja surmaaega. Andmeid uuendatakse portaalis iga päev, kuid avaldamisega kaasneb turvameetmena seitsmepäevane viivitus. See tähendab, et uued surmakanded jõuavad avalikku andmebaasi alles nädal pärast nende kandmist rahvastikuregistrisse.

Andmete kasutamine ja turvalisus

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et muudatuse eesmärk on lihtsustada asutuste tööd kliendibaaside korrastamisel. Ettevõtted ja organisatsioonid saavad nüüd kiiremini uuendada oma liikmeskondi või lõpetada lepinguid, ilma et peaksid tegema iga isiku kohta eraldi päringuid. See aitab lähedastel vältida asjatut bürokraatiat, kui on vaja lõpetada näiteks elektri- või ajakirjanduse tellimusi.

Lisaks suguvõsauurijatele ja statistika tegijatele on avaandmete kasutajateks sageli ka eraisikud, kes korraldavad üritusi, näiteks klassikokkutulekuid. Enel Pungas rõhutas, et andmetes sisalduva nime ja isikukoodiga ei saa iseseisvalt lepinguid sõlmida, kuna selleks on vajalik isikut tõendav dokument, mis muutub rahvastikuregistris surmafakti registreerimise järel koheselt kehtetuks.

Riskiarvutus ja privaatsus

Ministeerium on koostanud andmekaitsealase mõjuhinnangu ja kaardistanud võimalikud riskid, sealhulgas võimaluse väärkasutuseks. Seitse päeva kestev avaldamisviivitus on mõeldud ka selleks, et lähedased ei saaks teadet surmast esimesena just avaliku andmestiku kaudu. Ühtlasi võimaldab see periood parandada rahvastikuregistrisse ekslikult sisestatud andmeid enne nende avalikuks saamist.

Ka teised riigiasutused on andmekaitse nimel muudatusi teinud. Statistikaamet ja Tervise Arengu Instituut on piiranud surmapõhjuste statistika detailsust. Muuhulgas on koondatud laste vanuserühmi ning piiratud andmete avaldamist soo järgi väikese esinemissageduse puhul. Selline lähenemine välistab olukorra, kus erinevaid andmekogusid kõrvutades oleks võimalik tuvastada alaealise surmapõhjus.