Sinimägedel mälestati Teise maailmasõja lahingute ohvreid

Ida-Virumaal Sinimägedel mälestati 80 aasta möödumist veristest kaitselahingutest, mis võimaldasid tuhandetel eestlastel põgeneda. Üritusel osalenud poliitikud ja erukindralid rõhutasid vajadust tunnistada need võitlejad ametlikult vabadusvõitlejateks.

Ida-Virumaal Sinimägedel mälestati 1944. aastal toimunud Teise maailmasõja veriseid kaitselahinguid. See 80 aastat tagasi aset leidnud sõjaline kokkupõrge peatas Punaarmee edasitungi mitmeks nädalaks, andes hinnanguliselt sajale tuhandele inimesele ajapikendust Nõukogude okupatsiooni eest Läände põgenemiseks.

Puuduv riiklik tunnustus

Vaatamata sündmuse ajaloolisele tähendusele pole Eesti riik siiani ametlikult tunnistanud neis lahingutes osalenud mehi vabadusvõitlejate ega veteranidena. Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Martin Sööt kritiseeris teravalt seda olukorda, nimetades häbiväärseks asjaolu, et riigikogul puudub poliitiline tahe tunnustada leegionäre võitlejatena, kes aitasid säilitada Eesti eksiilvalitsuse järjepidevust.

"Nad seisid selle eest, et oleks võimalik taastada Eesti vabariik," märkis Sööt mälestustseremoonial.

Poliitikute ja ohvitseride seisukohad

Kohal viibinud erukindralmajor Riho Ühtegi rõhutas, et võitlejate ja natsisümboolika vahele tõmmatud paralleelid on vääritud ning ajalooliselt ebakorrektsed. Tema sõnul oli nende meeste mentaalne eesmärk kaitsta Eestit, mitte teenida Natsi-Saksamaad.

Riigikogu aseesimees Arvo Aller lubas tõstatada veteranide väärilise tunnustamise küsimuse parlamendi vastavas komisjonis. Aller rõhutas, et mälestustseremoonia vajaks edaspidi senisest kõrgemat riiklikku tähelepanu, kuna lahingutel oli Eesti riikluse säilimise seisukohalt otsustav tähendus.

Sinimägede lahingud jäävad Eesti ajaloo ohvriterohkeimaks sõjaliseks sündmuseks, kus hukkus ligikaudu 2500 eestlast.