Silver Sillak: CO2 kauplemissüsteemi hülgamine Eestis oleks majanduslikult ebaratsionaalne

Energeetikaekspert Silver Sillak leiab, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) lammutamine oleks Eesti ettevõtetele karistus. Tema sõnul peaks riik hoopis keskenduma investeeringute toetamisele, mitte süsteemi kaotamisele.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) tühistamine Eestis oleks lühinägelik samm, mis karistaks eelkõige neid ettevõtteid, kes on juba panustanud majanduse arengusse ja keskkonnasäästlikumatesse lahendustesse. Energeetikaekspert Silver Sillak rõhutab, et süsteemi lammutamine kaitseks vaid neid turuosalisi, kes pole investeeringutega tegelenud ega plaani seda ka tulevikus teha.

Eesti kaugküttesektori käekäik näitab ilmekalt, et järjepidev poliitika koos investeeringutega annab tulemusi. Kui veel 20 aastat tagasi moodustas taastuvenergia kaugküttest vähem kui kümnendiku, siis praeguseks on see näitaja kerkinud üle 70 protsendi. Vanad katlamajad on asendatud tõhusate koostootmisjaamadega, mis on aidanud vähendada impordisõltuvust ja hoida hindasid stabiilsematena. See sektori areng on olnud võimalik tänu selgele raamistikule, milles ETS-il on olnud oma roll.

Elektritootmise valupunktid

Elektritootmises on olukord märksa keerulisem. Eestis toodetakse ligi 40 protsenti vähem elektrit, kui tarbitakse, ja see puudujääk kipub suurenema. Sageli süüdistatakse ETS-i põlevkivielektri konkurentsivõime hävitamises, kuid probleem on sügavam. Enamik olemasolevaid põlevkivijaamu on tehnilise eluea lõpus. Uue 300 MW võimsusega põlevkivijaama rajamine nõuaks üle miljardi euro suurust kapitaliinvesteeringut.

Lihtne tasuvusarvutus näitab, et selline investeering ei ole majanduslikult põhjendatud. Sama kapitaliga saaks rajada 700 MW maismaatuuleparke, 500 MW vesisalvesti või 4000 MW mahus akusid. Arvestades kütuse-, käitus- ja hoolduskulusid ning eeldades jaama töötamist 3000 tundi aastas, peaks investeeringu tagasi teenimiseks elektri hind olema umbes 200 eurot megavatt-tunni kohta. See ületab Eesti praeguse keskmise hinna kahekordselt.

Müüt odavast fossiilelektrist

Väide, et ETS-i puudumine tagaks odava elektri, ei pea paika. Seda tõestavad näited Balkani poolsaarelt, kus fossiilkütustest elektri tootmine on endiselt domineeriv ja ETS-i ei rakendata. Mullused andmed näitavad, et Põhja-Makedoonias, Montenegros ja Serbias oli keskmine börsihind vahemikus 108 kuni 120 eurot/MWh. See on ligi kolmandiku võrra kallim kui Eestis, hoolimata sellest, et CO2-kulu komponent puudub.

Euroopa Komisjoni juulis avaldatud reformiettepanekud annavad Eestile võimaluse kujundada uus seisukoht. Sillak leiab, et ETS-i tuludest peaks vähemalt 50 protsenti suunama tagasi ettevõtete keskkonnamõju vähendavatesse investeeringutesse. See toetusskeem peaks olema piisavalt lai, hõlmates ka taastuvenergia tootjaid ja rohetehnoloogiate pakkujaid, kes süsteemi otse ei kuulu.