Sillamäe päästjad treenivad nõudlikeks väljakutseteks, kus loeb iga kilogramm

Tallinna Tehnikaülikooli ja Riia Tehnikaülikooli värske uuring rõhutab päästjate füüsilise vormi kriitilist rolli Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas. Sillamäe päästemeeskonna juht Sergei Jevstratenko kinnitab, et igapäevane treening on vältimatu vajadus keerulistes operatsioonides toimetulekuks.

Sillamäe päästjad peavad hoidma end tippvormis, sest igapäevatöö nõuab enamat kui lihtsalt tehnikat. Tallinna Tehnikaülikooli ja Riia Tehnikaülikooli ühisuuring tõi esile päästjate kehalise võimekuse otsese seose tööohutusega, eriti Ida-Virumaa keerulises tööstusmaastikus.

Normatiivid kui baas

Päästetööle kandideerijaid ja juba teenistuses olevaid töötajaid ootavad ees ranged füüsilised katsed. Sergei Jevstratenko, Sillamäe päästemeeskonna juht, rõhutab, et need nõuded ei ole pelgalt bürokraatlik formaalsus. Päästjad peavad sooritama lamades surumise 40-kilose kangiga, tegema kükke 45-kilose raskusega ning läbima aja peale ujumisdistantsi, jooksu või sõudmise.

Raskus töötingimustes

Töö reaalsus nõuab tihti füüsilist jõudu olukordades, kus tehnika jääb hätta. Näiteks peavad päästjad sageli aitama kiirabitöötajaid patsientide transportimisel, kui hoonetes ei ole võimalik lifti kasutada. See tähendab inimese kandmist treppidest alla ka üheksandalt korruselt.

Koormus kasvab veelgi töövahendite arvelt. Kaasaegne elektriline lõikeinstrument, mida kasutatakse kannatanute vabastamiseks avariilistest autodest, kaalub 20 kilogrammi. Lisaks tehnika kaalule lisandub päästja enda isikukaitsevarustuse raskus, mis tõstab inimese kogukaalu veel enam kui 20 kilogrammi võrra. See varustus seljas peavad päästjad suutma kiiresti liikuda ka kõrgematele korrustele.

Päästjate vastupidavus pannakse proovile pikkades operatsioonides, nagu metsade või turbarabade põlengud. «Need on keerulised tulekahjud, mis ei lahene paari tunniga, vaid kestavad nädalaid, mistõttu peavad päästjad olema väljas varavalgest hilise ööni,» selgitas Jevstratenko.