Siiri Visnapuu: Eesti kohalikud omavalitsused pole riigi tagatasku

Siiri Visnapuu kritiseerib plaane kasutada kohalike omavalitsuste eelarveid riigi finantsaukude täitmiseks. Ta rõhutab, et pikaajaline regionaalpoliitika vajab stabiilsust, mitte järjekordset tulude ümberjagamist.

Eesti riigi rahanduslik olukord nõuab kahtlemata karme otsuseid, kuid see ei õigusta kohalike omavalitsuste eelarvete kasutamist riigikassa aukude lappimiseks. Siiri Visnapuu rõhutab, et omavalitsuste vaatamine riigi reservina on ohtlik tee, mis pärsib pikaajalist kohalikku arengut ja sunnib omavalitsusi loobuma hädavajalikest investeeringutest.

Kärpimisettepanekud, mis sihivad jõukamateks peetavate omavalitsuste tulubaasi vähendamist, on Visnapuu hinnangul lühinägelikud. 2024. aastal rakendunud niinimetatud Robin Hoodi reform, mille eesmärk oli tulu omavalitsuste vahel ümber jagada, ei ole regionaalset ebavõrdsust soovitud viisil lahendanud. See loob üksnes illusiooni lahendusest, koormates omavalitsusi, kes on aastate jooksul töötanud taristu ja elukeskkonna arendamise nimel, et muuta oma piirkond atraktiivseks nii elanikele kui ettevõtetele.

Ka Tartu linnapea Urmas Klaas on kritiseerinud plaane vähendada omavalitsuste sissetulekuid kui läbimõtlematut sammu. Visnapuu jagab seda seisukohta, märkides, et riigi eelarve probleemid ei ole tekkinud kohalikul tasandil.

«Riigi eelarve puudujääk ei ole tekkinud kohalike omavalitsuste otsustest, mistõttu ei saa selle lahendamise vahendiks olla nende tulude kärpimine, veelgi enam, nende omavalitsuste arenguvõime pidurdamine,» sõnab Visnapuu.

Lõppkokkuvõttes sõltub omavalitsuste võimekus pakkuda kvaliteetset haridust, hooldatud teid ja turvalist elukeskkonda stabiilsetest sissetulekutest. Pidev rahastamismudelite muutmine riigieelarve hetkevajadustest lähtuvalt röövib linnadelt ja valdadelt võimaluse teha vastutustundlikke ja pikaajalisi otsuseid. Tugev riik saab baseeruda vaid tugevatel omavalitsustel, mitte ühe tasandi nõrgestamisel teise arvelt.