Siiri Sisaski uus raamat "Hästijätt" vaatab surmale otsa

Siiri Sisaski raamat "Hästijätt" käsitleb elu, surma ja inimese juuri maal. Teos koob kokku autori enda mälestused ja vanaema eluloo, sealhulgas Tallinna märtsipommitamise üleelamise. Raamat kutsub lugejat looduse ja mälupiltide kaudu mõtlema kõige olulisematele küsimustele.

Siiri Sisaski uus teos "Hästijätt" on raamat, mis ei pelga rääkida elust ja surmast otse ning ausalt. Autor viib lugeja kaasa maale ja metsa, kus inimese juured on sügaval muldades ning kus elu ja surm käivad käsikäes.

Raamatu südameks on kahe naise lood: Siiri enda mälestused ja tema vanaema eluloo killud. Kokkupõimitud mälupildid loovad mitmekihilise pildi sellest, kuidas põlvkonnad üksteist mõjutavad ja mida tähendab olla juurtega maainimene. Vanaema sulest pärinevad lood ulatuvad tagasi sõjaaega, sealhulgas kõnekaks osutub Tallinna märtsipommitamise üleelamise kirjeldus, mis on üks lähiajaloo raskemaid lehekülgi.

Siiri enda seiklused lisavad teosele isikliku ja sooja tooni. Üks eredamaid episoode räägib lapsepõlve teekonnast kooli, tormi kätte eksinud väike tüdruk, kes otsib teed läbi tuisuse ilma. Need hetked moodustavad raamatu luu ja liha: väikesed inimlikud lood, mis kannavad suuri tähendusi.

"Hästijätt" on teos neile, kes hindavad eesti kirjanduses aeglust, tähelepanelikkust looduse ja inimese suhte vastu ning julgust kõneleda sellest, millest sageli vaikitakse, vanusest, hüvastijätust ja sellest, mis järele jääb.