Siim Raie presidendi kantselei koondamistest Tallinnas: institutsionaalne mälu peab säilima

Tallinnas asuv presidendi kantselei on viimase kahe aasta jooksul koondanud 13 töötajat, sealhulgas pikaajalised protokollinõunikud. Endine kantseleiülem Siim Raie rõhutab, et selline muutus vahetult enne ametiaja vahetust võib ohustada asutuse vajalikku institutsionaalset mälu.

Tallinnas asuv presidendi kantselei on viimase kahe aasta jooksul koondanud 13 töötajat, tekitades avalikkuses küsimusi institutsiooni järjepidevuse üle. Hiljuti ametist lahkunud pikaajaliste protokollinõunike seas olid töötajad, kes olid oma ametiposti täitnud vastavalt 26 ja 19 aastat.

Aastatel 2011-2015 presidendi kantseleid juhtinud Siim Raie rõhutas, et kantselei esmane ülesanne on teenindada riigipead, mitte ellu viia uue direktori ambitsioone. Raie hinnangul on presidendi kantselei oma olemuselt isikukeskne organisatsioon, kus rollide jaotus jaguneb seadusest tulenevate kohustuste ja riigipea nägemusest lähtuva vabakava vahel.

Institutsionaalne mälu on kriitiline

Raie sõnul on kantseleis ametikohti, mille oskused ja nüansid ei ole omandatavad väljaspool maja. Eriti kriitiline on see protokolliliste ülesannete puhul, kus kogemus määrab visiitide ja kohtumiste väärikuse. «Protokolli ei õpetata mitte kuskil. Need on oskused, mida saad läbi kogemuse ja igapäevase tegevuse,» selgitas Raie.

Endine kantseleiülem väljendas muret, et koondamised toimuvad vahetult enne uue presidendi ametiaja algust. Ta rõhutas, et uue riigipea esimene tööpäev algab visiitide ja vastuvõttudega, mistõttu on kogenud meeskonna olemasolu määrava tähtsusega. «Oleks pisut kurjast, kui nad nüüd koos presidendiga oma esimesi samme hakkavad tegema,» märkis ta.

Kulude kokkuhoid või strateegiline viga

Presidendi kantselei praegune direktor Krista Zibo on põhjendanud koondamisi vajadusega hoida kokku eelarvevahendeid ja korraldada tööprotsessid ümber. Zibo kinnitusel oli protokolli osakonnas neli inimest, kellest kahe koondamise järel uusi töötajaid ei palgata.

Raie meenutas, et tema tööajal president eelarve igapäevase juhtimisega ei tegelenud, vaid keskendus riigipea ülesannete täitmisele. «President pigem annab ülesande ja ülejäänud on tegevjuhtkonna töö,» sõnas Raie, lisades, et koostöö peaministriga toimus vaid erandjuhtudel, nagu Toomas Hendrik Ilvese ametiajal residentse puudutavates küsimustes.