Siim Mihailov: kaitseväe keelenõuded võivad Eestis riigi kaitsevõimet nõrgendada

Endine kaitseväe ohvitser Siim Mihailov leiab, et kaitseväe suundumus värvata ajateenistusse vaid eesti keelt valdavaid noori on lühinägelik. Ta hoiatab, et muukeelsete noorte kõrvale jätmine vähendab riigi kaitsevõimet ja kahjustab ühiskonna sidusust.

Endine kaitseväe ohvitser Siim Mihailov leiab, et kaitseväe suundumus seada ajateenistusse pääsemise eelduseks eesti keele oskus on ekslik. Tema hinnangul jätab selline lähenemine teenistusest kõrvale paljud terved ja motiveeritud noored, kelle emakeel pole eesti keel, kuid kes oleksid valmis riiki kaitsma.

Mihailov tõdeb, et kaitseväe senine keeleõppe süsteem ei ole olnud piisavalt tulemuslik, mis ongi viinud olukorrani, kus eelistatakse keelebarjäärita kandidaate. Ta märgib, et noorte eemalejätmine pelgalt keeleoskuse puudumise tõttu ei ole riigi huvides.

Mõju ühiskonna sidususele

Sellise poliitika jätkudes tekib oht, et osa ühiskonnast võõrandub riigikaitsega seotud tegevustest. Mihailovi sõnul on kaitsevägi koht, kus saab ja peabki lõimima erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Keeleõppe süsteemi parandamine peaks olema esmane prioriteet, mitte kutsealuste väljasõelumine.

Kaitseväe juhid on varasemalt rõhutanud vajadust tagada kõigi noorte panustamine riigikaitsesse, kuid Mihailovi hinnangul on viimased arengud toonud kaasa ohtliku muutuse mõtteviisis. Tema arvates peaks kaitsevägi keskenduma noorte õpetamisele ja kaasamisele, selle asemel et vähendada potentsiaalset reservväelaste hulka.

Alternatiivsed lahendused

Kaitsevägi peaks Mihailovi nägemuses katsetama uusi ja paindlikumaid õppemeetodeid, mis aitaksid ka muukeelsetel noortel teenistusnõuetega hakkama saada. Reservväe suurus ja lahinguvõime sõltuvad otseselt sellest, kui palju inimesi on valmis ja suutelised läbima väljaõppe.