Sibulaskandaal Eestis: Riina Solman arutleb keelekasutuse ja solvangute piiri üle

Tallinna abilinnapea Riina Solman kirjutab, et nn sibulaskandaal peegeldab ühiskonnas sügavamaid allhoovusi, ulatudes kaugemale vaid poliitilisest retoorikast. Tema hinnangul vajab küsimus keelekasutuse piiridest põhjalikumat analüüsi, kaasates ajalooliste vähemusrahvuste kogemusi.

Isamaa aseesimees ja Tallinna abilinnapea Riina Solman on avaldanud arvamust hiljutise nn sibulaskandaali üle, rõhutades, et avalikus debatis kerkinud küsimus slängisõnade kasutamisest ja solvangutest on pinnapealne. Solman väidab, et probleem on olemuslikult palju sügavam kui pelgalt poliitiliste vastaste vahelised sõnavahetused või toidukultuuri puudutavad viited.

Solmani hinnangul peaks ühiskondlik arutelu hõlmama laiemat vaadet, tuues eeskujuks teisi Eestis elavaid vähemusrahvusi, nagu näiteks rannarootslased ja ingerlased. Ta märgib, et nende kogukondade ajalooline kogemus aitab paremini mõista, kust jookseb piir vaba eneseväljenduse ja teist inimrühma alandava kõnepruugi vahel. Poliitiku sõnul on murettekitav, et igapäevaste toimetuste keskel on muutunud raskeks märgata allhoovusi, mis mõjutavad ühiskonna sidusust.

Artiklis rõhutatakse, et poliitikute vaheline võitlus ja rahvusrühmade eest seismine on sageli jäänud vaid tegevuse imiteerimiseks ehk signaliseerimiseks. Solman leiab, et sisulise diskussiooni puudumine jätab tähelepanuta olulised küsimused keelekasutuse ja vastastikuse lugupidamise osas, mis on kriitilise tähtsusega mitmekultuurilises keskkonnas.