Setomaa muinasjutud jõudsid pärast sadat aastat raamatukaante vahele

Eesti Rahvaluule Arhiivist leitud Maria Laaneotsa setokeelsed muinasjutud avaldati esmakordselt kogumikus "Maria Laaneotsa jutusõ". Teos koondab 19 lugu, mis pandi kirja 1928. aastal ja avastati sugulaste poolt alles hiljuti.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist leitud ja ligi sajandi varjus olnud Maria Laaneotsa (1887-1957) setokeelsed muinasjutud ilmusid äsja esmakordselt trükis kogumikuna "Maria Laaneotsa jutusõ". Teos koondab 19 jutuvestja lugu, mille pani 1928. aastal kirja tema poeg Viljar Laaneots. Materjalid avastas perekond alles paar aastat tagasi, kui sugulane uuris Eesti Rahvaluule Arhiivist oma suguvõsa ajalugu.

Teose väljaandmist juhtinud Setomaa sootska Annela Laaneots meenutas, et leid tuli suguvõsale ootamatu üllatusena. "Maria oli tuntud kui haridust väärtustav taluperenaine, kuid meil polnud aimugi, et ta oli ka viljakas jutuvestja," sõnas Annela Laaneots. Lood üles kirjutanud poeg Viljar oli Mikitamäe kooli ja kohalike noorkotkaste juht, kes langes teise maailmasõja ajal teadmata kadunuks.

Raamatu illustratsioonid ja kujunduse lõi Maria Laaneotsa lapselapselapselaps, Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppiv Johanna Berg. Tema sõnul sündis raamatuidee kooli loovtöö raames, pakkudes võimalust siduda perekonna ajalugu kultuuripärandiga. "Illustratsioonid on joonistatud digitaalselt semirealistlikus stiilis, et ühendada tegelikkus muinasjutumaailmaga," selgitas Berg. Seto keele toimetamise eest vastutasid Õie Sarv ja Maarja Sarv.