Sergei Naryshkin: oht ulatuslikuks konfliktiks Euraasias on reaalne

Vene välisluureteenistuse juht Sergei Naryshkin kõneles Sõltumatute Riikide Ühenduse julgeolekujuhtide kohtumisel pingetest Euraasias. Tema sõnul on Euroopa kaitseplaanid suunatud Venemaa vastasele vastasseisule, mis sunnib riike oma julgeolekusüsteeme tugevdama.

Vene välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Naryshkin väitis Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) julgeolekujuhtide kohtumisel, et ulatuslik relvakonflikt kogu Euraasia territooriumil on muutunud tõenäoliseks.

Süüdistused lääneriikide suunal

Naryshkin heitis Euroopa liidritele ette «kontrollitud eskalatsiooni» taktika kasutamist, mida ta nimetas külma sõja aegseks meetodiks. Tema hinnangul on poliitikud ja propaganda loonud nii jäiga maailmapildi, et neist on saanud selle vange. See pinge võib tema sõnul viia diplomaatia lakkamiseni ja viimase abinõuna täieliku sõjategevuseni.

Euroopa kaitseplaanid ja militariseerimine

SVR-i juht tõi välja 2025. aastal vastu võetud Euroopa Liidu kaitseplaani. See strateegia näeb ette valmisolekut suureks relvastatud vastasseisuks aastaks 2030, määratledes Venemaa peamise julgeolekuohuna. Naryshkin väitis, et Euroopa ettevõtted ja poliitikud kasutavad «idapoolset ohtu» ettekäändena militaarkulutuste suurendamiseks ning infrastruktuuri kohandamiseks sõjalisteks vajadusteks.

Üleskutse SRÜ koostööle

Venemaa luurejuht rõhutas, et SRÜ riikide julgeolekuorganid peavad tugevdama kollektiivset kaitset, enne kui eskalatsioonispiraal kontrolli alt väljub. Ta tõi ajaloost eeskujuks Kuuba raketikriisi, kus suudeti pingete kasvust siiski edukalt väljuda.