Seksuaalvägivalla ohvrid saavad Eestis abi viiest spetsialiseeritud keskuses

Eestis on avatud viis seksuaalvägivalla kriisiabikeskust, kuhu võivad pöörduda kõik abivajajad sõltumata sellest, kas vägivallakahtlus on kinnitust leidnud või mitte. 2025. aastal otsis keskustest tuge 268 inimest.

Eestis on loodud tugivõrgustik seksuaalvägivalla ohvritele, mis võimaldab saada nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi ööpäevaringselt. Praeguse seisuga tegutseb riigis viis seksuaalvägivalla kriisiabikeskust (SAK), mis on mõeldud kõigile abivajajatele, olenemata nende vanusest, soost või seksuaalsest identiteedist.

Keskustesse pöördumine ei kohusta kannatanut kohe politseisse avaldust tegema ega juhtunust detailse ülevaate andma. Abi on kättesaadav ka siis, kui inimene ei ole kindel, kas toimunu oli kuritegu, või kui seksuaalvägivalla kahtlus on alles tekkimas. 2025. aastal kasutas kriisiabikeskuste teenuseid 268 inimest, kellest 106 olid alaealised ning 95 protsenti neist moodustasid naised.

Kuidas abi saada?

Eestis asuvad kriisiabikeskused viies erinevas tervishoiuasutuses. Tallinnas asub keskus Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikus Sõle tänaval. Mujal Eestis toimub vastuvõtt haiglate erakorralise meditsiini osakondades (EMO), täpsemalt Tartu Ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas, Kuressaare haiglas ning Kohtla-Järvel asuvas Ida-Viru keskhaiglas.

Abivajajal piisab haiglasse jõudes teatamisest, et ta vajab abi seksuaalvägivalla tõttu. See annab haiglapersonalile märku suunata patsient viivitamatult vastava väljaõppega spetsialisti juurde, kes tegeleb olukorra lahendamisega samm-sammult. Seksuaalvägivald võib aset leida erinevates olukordades, sealhulgas kodus, töökeskkonnas või tutvusringkonnas, kus toimepanijaks võib olla ka usaldatud isik.