Seksuaalvägivalla abi Eestis: spetsialiseeritud kriisikeskused asuvad viies linnas

Eestis pakuvad seksuaalvägivalla üleelanutele ööpäevaringset tuge viis spetsialiseeritud kriisikeskust. Politseisse pöördumine ei ole meditsiinilise abi saamiseks kohustuslik ning teenus on kõigile tasuta.

Eestis on seksuaalvägivalla ohvritele loodud viis spetsialiseeritud kriisikeskust, mis pakuvad ööpäev läbi meditsiinilist, juriidilist ja psühholoogilist abi. Keskused paiknevad Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas Kohtla-Järvel ning Kuressaare Haiglas.

Abi saamise protsess ja võimalused

Abivajajad ei pea enne kriisiabikeskusesse pöördumist tegema politseile avaldust. Seksuaalvägivalla kriisiabi teenuste juht Annika Silde rõhutab, et keskuste eesmärk on pakkuda inimesele turvalist keskkonda ja vajalikke protseduure ilma täiendava bürokraatiata. „Seksuaalvägivalla järgne kriisiabi hõlmab enamat kui tavapärane arstlik läbivaatus või erakorraline abi. Lisaks terviseseisundi hindamisele ja ravile võib inimene vajada näiteks HIV-nakkust ennetavat ravi või SOS-pille raseduse ärahoidmiseks,“ selgitab Silde.

Keskused on valitud strateegiliselt, et katta erinevad Eesti piirkonnad. Kui patsient pöördub haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), piisab vastuvõtus lühikesest teavitusest. Piisab lausest: „Soovin pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.“ See märguanne on vajalik, et töötajad saaksid suunata patsiendi privaatsesse ruumi ja kutsuda kohale vastava väljaõppe saanud spetsialisti.

Miks on vajalikud keskendunud üksused?

Kõigis haiglates ei ole võimalik seksuaalvägivalla kriisiabi pakkuda, kuna see eeldab enamat kui lihtsalt tõendite kogumise komplekti olemasolu. Vajalik on spetsiaalselt koolitatud personal, kes suudab nõuetekohaselt koguda kohtumeditsiinilist tõendmaterjali ja toetada ohvrit emotsionaalselt. Tõendid on kriitilise tähtsusega võimalikus hilisemas kriminaalmenetluses, mistõttu peab nende säilitamine vastama rangetele nõuetele.

Teenus on tasuta ning seda osutatakse ka ravikindlustuseta inimestele. Juhul kui sündmusest on möödas vähem kui seitse ööpäeva, on eriti oluline pöörduda spetsialistide poole kiiresti. Kui patsient ei soovi politseisse pöörduda, hoitakse kogutud tõendmaterjali haiglas hoiutähtajaga umbes üks aasta, andes ohvrile aega otsuse langetamiseks.

Lisateavet ja nõu saab ööpäev läbi ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 või veebivestlusest aadressil www.palunabi.ee. Vahetu ohu korral tuleb alati helistada hädaabinumbrile 112.