Seksuaalvägivald Cornelli ülikoolis: Kadri Aavik hoiatab süsteemsete probleemide eest

Cornelli ülikoolis aset leidnud vägistamisjuhtum on tekitanud arutelu seksuaalvägivalla olemuse üle. Tallinna ülikooli dotsent Kadri Aavik selgitab, miks sellised teod on süsteemse iseloomuga probleem, mitte vaid üksikute gruppide tegevus.

Cornelli ülikoolis Ameerika Ühendriikides leidis 2024. aastal aset juhtum, kus seitset üliõpilast süüdistati kaasõpilase uimastamises ja pikaajalises vägistamises. Juhtum pälvis laialdast tähelepanu nii oma julmuse kui ka ülikooli esmase, leebena näiva karistuspoliitika tõttu, kus süüdlastele määrati sanktsiooniks vaid esseede kirjutamine. Uurimine avati uuesti alles pärast avalikku pahameelt ja meedia survet.

Tallinna ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik rõhutab, et sellised juhtumid ei ole eraldiseisvad ega taandatavad vaid ühe subkultuuri mõjule. Tema hinnangul ei ole veebis leviv nn manosfäär naistevastase vägivalla algpõhjus, vaid pigem nähtuse üks väljendusvorme ühiskonnas, kus seksuaalvägivald on normaliseeritud.

Aaviku sõnul on vägistamine süsteemne probleem, mis ulatub sügavamale kui üksikud ideoloogilised grupid. Ühiskondlikud struktuurid ja hoiakud toidavad käitumismustreid, mis õigustavad või pisendavad seksuaalset kuritarvitamist. See tähendab, et probleemi lahendamine nõuab palju laiemat sekkumist kui lihtsalt konkreetse netikommuuni kritiseerimist.

Eksperdi analüüs toetub varasemale statistikale, sealhulgas 2015. aasta USA uuringule, kus üks kolmest mehest tunnistas valmisolekut sundida naist seksuaalvahekorda. Need andmed viitavad, et probleemi ulatus on märkimisväärne ning nõuab institutsionaalseid ja ühiskondlikke muudatusi.