Seksitööstus kolis Tallinnas veebi: kes teenib kuulutuste pealt?

Füüsiliste lõbustusasutuste asemel domineerivad Eestis veebiplatvormid, mis vahendavad seksiteenuste reklaame. Politsei jälgib portaalide tegevust, kuid piiri tõmbamine lihtsa reklaamiteenuse ja kupeldamise vahele on keeruline.

Eestis on seksiteenuste turg teinud läbi märgatava muutuse: kui varem tegutsesid linnapildis bordellid, siis nüüdseks on see ärimudel suures osas kolinud digitaalsetesse keskkondadesse. Tallinnas ja mujal Eestis tegutsevad platvormid koondavad sadu kuulutusi, kus eskortteenuseid pakkuvad inimesed end reklaamivad.

Veebilehed tegutsevad sageli vahendajatena, mis võimaldab neil hoida distantsi teenuse osutamisega seotud otsesest kuritegevusest. Politsei- ja Piirivalveamet hoiab küll portaalide sisul silma peal, ent nende täielikku sulgemist ei peeta hetkel õiguslikult ega praktiliselt teostatavaks lahenduseks.

Piir kuulutusteportaalide tegevuse ja kriminaalkorras karistatava kupeldamise vahel on õhuke. Seaduse silmis on määravaks teguriks see, mil määral portaali haldajad teenuse korraldamisse panustavad. Kui tegevus piirdub vaid reklaamipinna müügiga, on tegemist tavapärase ärilise teenusega. Kui aga platvorm hakkab suunama kliente, võtma vahendustasusid või muul moel aktiivselt prostitutsiooni korraldama, muutub see kuriteoks.

Need portaalid paistavad olevat majanduslikult tasuvad. Kuulutuste avaldamine on muutunud püsivaks tuluallikaks, kus äri õitseb ilma füüsilise asutuse pidamise riskideta.