Seitse ettevõtlusliitu valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis on ennatlik

Seitse Eesti toidusektori ja kaubanduse katusorganisatsiooni saatsid valitsusele ühispöördumise, milles nõuavad, et Eesti ei võtaks Nutri-Score'i pakendimärgistust vabatahtlikult kasutusele enne, kui EL on jõudnud ühtse, teaduspõhise lahenduseni. Liidud toovad välja, et süsteemi tegelik mõju rahvatervisele on tõendamata: Prantsusmaal, kus Nutri-Score võeti kasutusele 2017. aastal, on ülekaalulisus üheksa aasta jooksul endiselt kasvanud.

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit esitasid neljapäeval, 9. juulil vabariigi valitsusele ühispöördumise. Sõnum on selge: Nutri-Score'i ehk valgusfoori-laadse pakendimärgistuse kasutuselevõtuga ei peaks Eesti kiirustama.

Ministeerium vs tootjad

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud Nutri-Score'i kui üleeuroopalise trendi, millega ühineda. Ettevõtlusliidud lükkavad selle raamistuse tagasi. Vähemalt seitse EL-i liikmesriiki suhtub süsteemi kriitiliselt: Itaalia on sellest kategooriliselt keeldunud, Kreeka on avalikult vastu, Rumeenia on kasutuselevõtu pausile pannud ning Hollandi ja Poola uurimisrühmad on avaldanud tugevat kriitikat süsteemi algoritmi ja tõendusbaasi kohta. Märgistusest on loobunud ka sellised rahvusvahelised toidukontsernid nagu Danone, Ferrero ja Nestlé, viimane küll osaliselt.

«Jääb selgusetuks, miks Eesti praegusel hetkel nii intensiivselt Nutri-Score'i kasutuselevõtu suunas liigub, samal ajal kui selle suhtes kahtlejaid ning märgisest loobujaid tekib juurde,» ütles Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja.

Prantsusmaa kogemus kõneleb selgelt

Potisepa peamine argument puudutab tegelikke tervisetulemusi. Prantsusmaa võttis Nutri-Score'i kasutusele 2017. aastal, kuid riigi ülekaalu- ja rasvumisnäitajad on üheksa aasta jooksul jäänud kasvutrendile. Ministeeriumile viidatud uuringud põhinevad tema sõnul peamiselt tarbijakatsetel, simulatsioonidel ja modelleerimisuuringutel, need mõõdavad märgistuse arusaadavust kontrollitud katsekeskkonnas, mitte päriselus ilmnenud mõju rahvastiku tervisele.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Kerli Ats tõi välja konstruktsiooniprobleemi: Nutri-Score hindab tooteid standardiseeritud algoritmi järgi, mis ei arvesta toidu töötlemise astet, vitamiinide ja mineraalainete sisaldust ega konkreetse toidu rolli tasakaalustatud menüüs. Tulemusena võivad tugevalt töödeldud tooted saada parema hinnangu kui traditsioonilised, toitainerikkad toidud. «Selline lähenemine ei lihtsusta tarbija valikuid, vaid võib neid hoopis eksitada,» ütles Ats.

Algoritmi optimeerimine tervislikum toode

Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juhataja Nele Normak osutas teisele riskile. Kui tootjate konkurentsieelis hakkab sõltuma pakendil olevast tähest, muutub eesmärgiks algoritmi optimeerimine, mõne koostisosa vähendamine, teise lisamine või rohkemate magusainete kasutamine parema hinnangu saamiseks. «See aga ei tähenda, et toode oleks sisuliselt tervislikum,» rõhutas Normak.

Juuni alguses Norstati läbi viidud tarbijauuringus, mille tellis Eesti Toiduainetööstuse Liit, vastas 63,6% küsitletutest, et praegune pakendiinfo on piisav. Täiendavat tooteinfot soovis vaid 23,2% vastanutest.

Ettevõtlusliidud rõhutavad, et kuna EL ei ole tänaseni jõudnud kokkuleppele ühtses kohustuslikus pakendimärgistuses, puudub põhjus, miks peaks Eesti seda vabatahtlikult ja kiiremas korras üksi tegema.