Seenemürgistuse oht Läänemaal: ekspert rõhutab kiiret tegutsemist

Terviseameti mürgistusteabekeskuse ekspert Ruth Kastanje hoiatab seenelisi pärast Läänemaal registreeritud mürgistuskahtlust. Ta toonitab, et eluohtliku mürgistuse puhul on kriitilise tähtsusega kohene esmaabi, mitte sümptomite ootamine.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Ruth Kastanje rõhutab, et Läänemaal möödunud nädalavahetusel aset leidnud tõsine seenemürgistuse juhtum on meeldetuletus ettevaatuseks. Kui pärast seente tarbimist ilmnevad tervisehäired, peab tegutsema kiiresti, sest eluohtlikud toksiinid nagu rohelises või valges kärbseseenes võivad mõjuda pikatoimeliselt.

Sümptomite ajastus on kriitiline

Kiire, tunni või paari jooksul tekkiv kõhuvalu või oksendamine viitab sageli kergemale mürgistusele, kus toksiinid pole veel organitesse jõudnud. Seevastu kuue kuni kaheksa tunni pikkune vahemaa söömise ja sümptomite vahel on ohumärk, mis võib viidata surmava toimega seentele nagu kärbseseened või vöödikud. Selline viitajaga mürgistus võib alguses leeveneda, kuid järgneb kiire tervise halvenemine koos organkahjustustega.

Kui inimesel on alust kahtlustada eluohtlikku seenemürgistust, soovitab Kastanje viivitamatult sisse võtta 20–30 aktiivsöetabletti. «Kui me kahtlustame eluohtlikku seenemürgistust, läheb kohe sisse 20–30 söetabletti, väiksemal kogusel pole mingit efekti,» selgitas Kastanje. See kogus on vajalik, et siduda mürkaineid, samas kui rahvameditsiini võtted, sealhulgas piima joomine, ei aita seenemürkide vastu.

Ekspert tuletab meelde, et metsas tohib korjata ainult neid seeni, mille puhul on korjaja sajaprotsendiliselt kindel. Tundmatuid või kahtlusi tekitavaid seeni ei tohi koju tuua. Kui mürgistuse osas tekib vähimgi kahtlus, tuleks helistada mürgistusinfoliini lühinumbril 16662.