SEB uuring: geopoliitika hirm Eesti koduostjate seas langes 14 punkti võrra

SEB värske kodulaenu uuring näitab, et geopoliitilised riskid muretsevad Eesti koduostjaid järjest vähem, 2025. aasta 41%-lt → 2025. aasta 41%-st on see langenud 27%-ni. Kinnisvarahindade tõus püsib esikohal, kuid kasvanud on mure töökoha kaotuse ja sissetuleku ebakindluse pärast. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18-74, küsitlus viidi läbi Norstat 2026. aasta mais ja juunis.

Eestlaste hirm sõjalise kriisi ees ei mõjuta koduostmise otsuseid enam nii tugevalt kui aasta tagasi. SEB kodulaenu uuringust selgub, et geopoliitilistele riskidele viitas kodu ostmisel tänavu vaid 27% vastajatest, kui 2025. aastal oli see näitaja 41%. 14 protsendipunkti langus on uuringu suurim muutus aastaga.

Hinnatõus ikka suurim mure

Kinnisvarahindade kallinemine jääb koduostjate peamiseks murekohaks. 64% lähitulevikus kodu osta soovivatest inimestest nimetas seda tegurit, aasta varem oli sama näitaja 68%. Esikohalt ei tõrjuta hinnateemat ükski teine risk.

Hoopis kiiremini on kasvanud mure isikliku majandusliku olukorra pärast. Töökaotuse riski või sissetuleku kõikumist nimetas tänavu 29% vastanutest, aasta tagasi 19%. Kümme protsendipunkti aastaga.

«Väga praktiline küsimus on majanduslik kindlustunne pika perioodi vältel, kus võib mõnel juhul ka mitu korda ette tulla sissetuleku ootamatuid vähenemisi. Uudised tänasest tööturust ja pikaajalistest tööotsingutest on aastaga selgelt inimeste teadvusesse jõudnud ja enne rahaliste kohustuste võtmist analüüsitakse oma majanduslikku olukorda põhjalikumalt,» ütles Sille Hallang, SEB eraklientide panganduse divisjoni juht.

Sobivat kodu raske leida

18% vastanutest tõi probleemina välja sobiva kinnisvara puudumise, 13% kartis võimalikke ehitusvigu ostetaval objektil.

Hallang märkis, et täna ületab turu pakkumine nõudlust, eriti kallimas segmendis, samas napib suuremaid linnakortereid peredele. «Eramute sektsioonis tuleb pakkumises piiriks hind. Nimelt on miljööväärtuslikes piirkondades heas seisus ja alla 500 000 euro maksvad objektid pigem erandlik nähtus kui tava,» lisas ta.

Uuringu viis läbi Norstat SEB tellimusel 2026. aasta mais ja juunis, küsitledes 1000 Eesti inimest vanuses 18-74. Vastajad said märkida mitu muret korraga.