Seakatku ohjeldamiseks küttisid jahimehed Eestis üle 3000 metssea

Ajavahemikus 29. maist kuni 30. septembrini kütiti Eestis 3003 metssiga, mille eest makstakse 244 500 eurot toetust. Seakatk on endiselt aktiivne metsas, kuid tänavu on kodufarmid viirusekandjatest puutumata jäänud.

Eestis küttisid jahimehed perioodil 29. maist kuni 30. septembrini kokku 3003 metssiga, mille eest makstakse neile riigieelarvest kuni 244 500 eurot küttimistoetust. Meetme eesmärk on hoida seakatku levikut kontrolli all ja kaitsta kodumajapidamisi viiruse eest.

Tänavu on olukord kodufarmides püsinud stabiilsena, kuid metssigade populatsioonis on viirus endiselt aktiivne. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu valdkonna juht Gerlin Järvela kinnitas, et sel aastal on uuritud üle 8800 isendi, kellest 118 puhul on viirus kinnitust leidnud. Oktoobris leidis kinnitust seakatku juhtum Väike-Maarja vallas ning üks kütitud loom Saue vallas oli samuti viirusekandja.

«Praegu ma julgen ikkagi öelda, et viiruse levik on pidurdunud,» sõnas Järvela, viidates vähenenud nakatumisnäitajatele: kui juulis oli positiivseid proove 12, siis septembris langes see arv kuue juhtumini.

Eesti jahimeeste seltsi jahindusnõunik Marko Vinni märkis, et küttimissurve on olnud piirkonniti erinev. Kõige suurem aktiivsus oli Saaremaal, kus kütiti ligikaudu 1500 looma. Märkimisväärsed küttimismahud registreeriti ka Harjumaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal. Kokku on jahimeestel käesoleval jahihooajal, mis kestab järgmise aasta veebruari lõpuni, lubatud küttida 12 600 metssiga. Praeguseks on täidetud 38 protsenti sellest limiidist ehk 4754 isendit.

«Lubada ei julge, et see sajaprotsendiliselt täidetud saab, aga jahimeestena pingutame, et see protsent oleks küttimishooaja lõpuks võimalikult suur,» selgitas Vinni. Eelmise aastaga võrreldes on olukord muutunud, kuna toona tabas seakatk 11 Eesti farmi, mistõttu tuli hukata üle 61 000 kodusea. Tänavu on riigi 218 000 kodusea populatsioon püsinud tervena.