Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan sõlmisid Mekas ühiskaitselepingu

Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan on ametlikult allkirjastanud vastastikuse kaitselepingu, mis kohustab osapooli üksteist relvastatud rünnaku korral toetama. "Mekka kokkuleppeks" nimetatud dokument näeb ette tihedat sõjalist koostööd, sealhulgas ühiseid õppusi ja tehnoloogilist arendust.

Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman, Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Pakistani peaminister Shehbaz Sharif allkirjastasid 7. augustil Mekas ühiskaitselepingu. Dokument kohustab kõiki kolme riiki käsitlema relvastatud rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu.

Uus sõjaline koostööstruktuur

Lepingu raames luuakse ministeeriumidevaheline komitee ja generalsekretariaat, mille peakorter asub Saudi Araabias. Hakan Fidan, Türgi välisminister, võrdles kokkulepet NATO 1949. aasta põhikirja 5. artikliga. Tema sõnul on lepinguline toetus paindlik ning võib ulatuda luureandmete vahetamisest ja logistilisest abist kuni sõjaväeüksuste saatmiseni, sõltuvalt ohutaseme hindamisest.

Poolte teatel ei ole liit suunatud ühegi konkreetse riigi vastu, vaid on mõeldud julgeolekugarantii andmiseks osalistele endile. Ankara kinnitas, et riigid ei kavatse selle tõttu lahkuda teistest olemasolevatest rahvusvahelistest blokkidest, vaid näevad uut algatust täiendava kaitsemehhanismina.

Meresõidu turvalisus ja regionaalsed pinged

Uus kolmepoolne pakt täiendab 30. juulil loodud mitmerahvuselist meredebalansi koalitsiooni (MMDC), mille eesmärk on kaitsta Punast merd, Bāb-el-Mandebi väina ja Adeni lahte. Sellesse koalitsiooni kuulub lisaks kolmele alliansi liikmele ka teisi riike, sealhulgas Kuveit, Bahrein ja Egiptus. Koalitsioon keskendub luureandmete vahetamisele ja patrulltegevusele, et tagada vaba laevaliiklus piirkonnas.

Sõjaliste sammude taustal on jätkuvad pinged piirkonnas, sealhulgas rünnakud Saudi Araabia naftarajatiste vastu ja vaidlused mereteede kontrolli üle. Kuigi ametlikult on tegemist kaitsealgatustega, liit võimaldab osalevatel riikidel vähendada sõltuvust välisjõududest ja tugevdada oma positsiooni regionaalsete julgeolekuhirmu korral.