Sarivaras Kevin Smitt sai Viru maakohtult seitse aastat vangistust

Viru maakohus mõistis korduvalt karistatud 42-aastase Kevin Smitti süüdi järjepidevas varastamises ja politseiniku elu ohtu seadmises ning karistas teda seitsme aasta reaalse vangistusega. Põgenemiskatse käigus sõitis Smitt kiirusel ligi 90 km/h teelt välja, mistõttu auto paiskus külili ja politseinik sai kergeid vigastusi. Prokuratuuri hinnangul oli vargus mehele aastaid kestnud teadlik sissetulekuallikas.

Viru maakohus mõistis 42-aastase Kevin Smitti süüdi nii järjepidevas varastamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises ning määras talle seitse aastat reaalset vangistust. Lisaks peab mees tasuma menetluskulud, sundraha ning hüvitama tekitatud kahju tsiviilhagide kaudu.

Vargused kui harjumuspärane eluviis

Menetlust juhtinud prokurör Marge Voogma kirjeldas, kuidas kuritegude toimepanemine oli Smitti jaoks muutunud aastate jooksul normaalseks eluviisiks. «Smitt varastas peamiselt kergesti realiseeritavat kaupa, sealhulgas elektroonikat, tööriistu ja brändirõivaid, ent ka sõidukite velgi koos rehvidega. Kuritegudega tekitatud kahju ulatus enam kui 18 000 euroni. Kogutud tõendid näitasid, et vargused ei olnud juhuslikud ega üksikud eksimused, vaid mehe teadlik viis sissetuleku teenimiseks,» selgitas Voogma.

Smittil on varasemaid karistusi pikk nimekiri. 2018. aastal mõisteti talle ligi nelja ja poole aasta pikkune vangistus, kuid 2020. aasta lõpus vabastati ta ennetähtaegselt tingimusel, et katseajal uusi kuritegusid toime ei panda. «Paraku jätkas mees juba mõni kuu pärast vabanemist varastamist ning 2022. aasta sügisel mõisteti talle uus vangistus,» lisas prokurör.

Põgenemiskatse lõppes avariiga

Kuna Smitt ei ilmunud karistuse kandmiseks õigeaegselt vanglasse, anti politseile korraldus ta sunniviisiliselt kohale toimetada. Politseinikud läksid tagaotsitava elukohta, kuhu mees samal ajal ka ise saabus. Hoolimata sellest, et ametnikud end tutvustasid ja teavitasid teda sundtoomisest, otsustas Smitt põgeneda. Ta eiras korduvaid korraldusi seisma jääda ning istus maja ees seisvasse sõidukisse. Ühel politseinikul õnnestus jõuda sõiduki kõrvaistmele, kuid Smitt alustas sellest hoolimata sõitu. Põgenemiskatse lõppes sellega, et mees sõitis suurel kiirusel teelt välja ja auto paiskus külili.

Ida prefektuuri operatiivbüroo juhi Marek Aasa sõnul kaasneb politseitööga alati teatud risk. «Politseinikud treenivad järjepidevalt, et olla valmis erinevateks olukordadeks, mis võivad töös ette tulla. Tihti võib olukord sekunditega eskaleeruda ning otsuseid tuleb langetada väga kiiresti,» rääkis Aas, lisades, et õnneks pääses politseinik kergemate vigastustega.

Prokurör: tagajärjed võinuks olla palju raskemad

Voogma rõhutas, et olukord oleks võinud lõppeda palju traagilisemalt. «Smitt sõitis järsku vasakkurvi ligi 90 km/h ning eiras teadlikult liiklusreegleid. Ta pidi mõistma, et seab politseiniku eluohtlikku olukorda või võib põhjustada talle raske tervisekahjustuse. Hullem jäi saabumata üksnes tänu politseiniku kiirele sekkumisele, mis aitas vältida laupkokkupõrget puuga,» selgitas prokurör.

Voogma sõnas, et riik peab sellistele juhtumitele otsustavalt reageerima. «See juhtum näitab, et tegemist ei olnud üksikute eksimuste või hetkeajel tehtud otsustega. Smitt pani kuritegusid järjepidevalt toime ning jätkas seda ka pärast varasemaid karistusi ja ennetähtaegset vabastamist. Kui inimene kasutab talle antud võimalused ära uute kuritegude toimepanemiseks ning seab seejuures ohtu ka teiste inimeste elu ja tervise, peab riik sellele otsustavalt reageerima.»