Samasugune geen mõjutab erinevalt isaste ja emaste hiirte ajusid

Teadlased avastasid, et üks ja sama geen võib hiirte ajus toimida täiesti erinevalt sõltuvalt looma soost. Uuringu tulemused viitavad, et bioloogiline sugu mõjutab geenide ekspressiooni ning võib selgitada, miks depressioon ja skisofreenia esineb inimestel erineva sagedusega.

Aju haiguste, nagu depressioon ja skisofreenia, uurimisel on teadlased leidnud huvitava seaduspärasuse: ühe geeni toime on hiirte ajus oluliselt erinev sõltuvalt loomade soost. Kuigi inimese vaimuhaiguste tekkesse on kaasatud paljud geenid, võib üksik geen määrata, kui tundlik on aju stressile, põletikule või närvisüsteemi tasakaaluhäiretele.

Uurimused näitavad, et bioloogiline sugu mängib geenide ekspressioonis märkimisväärset rolli. See tähendab, et samad geneetilised koodid võivad erinevates soodes toimida erineva intensiivsusega, mis võib osaliselt seletada, miks naised käivad psühhiaatriliste ongustega silmitsi sagemini kui mehed. Teadlased analüüsisid hiiremudeleid, et mõista, kuidas sugu mõjutab aju reaktsioone stress- ja põletikuolukorras.

Leiud on olulised depressiooni ja skisofreenia paremaks mõistmiseks ning võivad tulevikus aidata välja töötada soole kohandatud ravi meetodeid. Aju funktsioonimine on kompleksne süsteem, kus ei ole oluline mitte ainult geenide olemasolu, vaid ka nende ekspressiooni viis erinevates organismi osades ja oludes. Sugu-spetsiifiliste erinevuste arvestamine võib avada uusi võimalusi psühhiaatriliste haiguste diagnoosimisele ja ravile.