Salatsemine ja maksevead riigi kaitseinvesteeringute keskuses tekitavad küsimusi

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on sattunud kriitika alla pärast 58 302-eurose võltsarve tasumist ja üldist suletud asjaajamiskultuuri. Lisaks on keskus pidanud kohtusse pöörduma seoses Ukraina toetuseks eraldatud kaitsehangete rikkumistega.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on sattunud avalikkuse tähelepanu alla seoses juhtumiga, kus asutus tasus 58 302-eurose võltsarve valele pangakontole. Hiline reageerimine juhtunule ja asutusesisene kinnine asjaajamiskultuur on tekitanud küsimusi nii järelevalve kvaliteedi kui ka asutuse riskijuhtimise suutlikkuse üle.

Juhtumi asjaolud viitavad sellele, et tegemist ei pruugi olla üksiku eksimusega, vaid laiema probleemiga asjaajamises. Sarnased küsimused on kerkinud seoses Ukraina toetuseks eraldatud kaitsehangetega. RKIK on viimastel aastatel sõlminud 11 lepingut erinevate kaitsetööstuse ettevõtetega, kuid vähemalt ühe sellise lepingu osas on riik pidanud pöörduma kohtusse, samas kui teise ettevõtte võimalikke rikkumisi alles uuritakse.

Läbipaistvuse puudumine suurendab riske

Kriitikute sõnul soodustab RKIKi kinnine suhtlusviis olukordi, kus vead jäävad õigel ajal avastamata. On viidatud, et Ukraina abiraha saanud ettevõtete nimekirja avalikustamine aitaks selliseid piinlikke intsidente vältida ja suurendaks avalikkuse usaldust riiklike kaitsehangete vastu.

Ekspertide sõnul võib RKIKi jäik ja salatsev asjaajamine pikas perspektiivis kahjustada riigi mainet kaitseinvesteeringute juhtimisel. Avaliku sektori asutusena on keskuse kohus tagada range finantsdistsipliin, kuid hiljutised paljastused viitavad süsteemsetele vajakajäämistele, mis vajavad kiiret sekkumist ja oluliselt suuremat läbipaistvust.