Salakaubandajad kasutavad aktsiisitõusu ära

Eesti ja naabrimaad on tõstnud tubakaaktsiisi, mis suurendab salasigaretiäri atraktiivsust. Kurjategijad teavad täpselt, millise kogusega ületatakse kuritegeliku tegevuse piirid.

Viimaste aastate jooksul on Eesti ja lähiriigid märkiväärse hoogsusega tõstnud tubakaproduktidele määratavat aktsiisi. See maksustamise käik loob paradoksaalse olukorra: kuigi eesmärk on vähendada tubakatarbimist ja kaitsta rahva tervist, on sellel otsene kõrvalmõju salakaubandajate tegevuse intensiivistumisel.

Aktsiisimaksude tõstmine loob suurema hinnaerinevuse legaalselt müüdavate sigarettide ja kontrabandist saadavate toodete vahel. Kurjategijate jaoks muutub see piirkond aina kasumlikumaks, kuivõrd nende äri riski-tulu suhe paraneb oluliselt. Eesti-poolsetes uuringutes on selgunud, et salasigaretivedajad on väga teadlikud juriidiliste piiride kohta.

Kontrabandi mastaap määratakse seadusega kindlaks koguste järgi, mille ületamisel klassifitseeritakse tegevus kuritegeliku kauplemisena. Salakaubandajad kasutavad seda teavet selgesti ära ja planeeristavad oma tegevust vastavalt. Nende huvi ei ole juhuslik, see on süstemaatiline, kalkuleeritud strateegia, mille puhul igal sammul kalkuleeritakse juriidilised riskid ja kasumimarginaalid.

See fenomen näitab, et maksumäärade muutmine ilma koordineeritud tegevuseta salakaubanduse tõkestamiseks võib anda vastupidise tulemuse. Poliitikakujundajad seisavad seega keerulise valiku ees: kuidas tasakaalustada tervisekaitsepoliitika eesmärke salakaubanduse ohjeldamise vajadusega, eriti arvestades, et aktsiisimaksud ainuüksi ei ole piisav lahendus.