Saladane kolesteroolitüüp ohustab ka terveid noori

Lipoproteiin(a) on kolesterooli vorm, mis võib märkimisväärselt suurendada südameinfarkti ja insuldi riski isegi inimestel, kellel on muutused tervislikud harjumused ja normaalne üldine kolesteroolitase. Paljud inimesed pole sellest geneetilisest riskitegurist teadlikud, kuigi see võib ohustada ka noori ja terveid isikuid.

Tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumise, mittesuitsetamine, on tavaliselt piisav kaitse südamepuudulikkuse ja insuldiohtude vastu. Ometi võivad need tegurid olla ebapiisavad, kui inimese veres on kõrgenenud lipoproteiin(a) tasemed, mis on ohtlik kolesterooli tüüp, mille kohta valdav enamus inimesi ei ole kuulnud ega tea selle riskidest.

Lipoproteiin(a), mida sageli lühendatakse Lp(a)-ks, on geneetiliselt määratud parameetr, mille taseme määrab suuresti inimese pärimuster. Erinevalt tavalisest LDL-kolesterooli (halva kolesterooli) tasemest, mida saab muuta dieedi ja liikumisega, on Lp(a) tase suuresti fikseeritud ja raskesti muutuv. See tähendab, et isegi inimesed, kes järgivad kõiki kardiovaskularset tervist toetavaid soovitusi, võivad olla südamepuudulikkuse ja insuldi ohus, kui nende Lp(a) tase on geneetiliselt kõrgenenud.

Teadlased on tuvastanud, et Lp(a) osalusega kaasneb võimendatud verihüübetemine ja põletik, mis võivad kiirendada aterosklerootse plakki akumulatsiooni arterites. See tähendab, et lipoproteiin(a) ei toimi nagu tavaline kolesterool, see mitte ainult ei kuhjunud arterite seintele, vaid võib ka aktiivsemalt kahjustada neisse seinte. Seega on isikud, kelle Lp(a) tasemed on kõrgenenud, neist infarktist ja insuldist oluliselt suurema ohu all, isegi kui nende üldine kolesteroolitase on normis ja nad füüsiliselt aktiivsed.

Arste ja patsienti seda ohtu silmas pidades peaks olema rohkem teadlikud geneetilisest riskist, mida lipoproteiin(a) esindab. Inimesed, kellel on peres südamepuudulikkuse või insuldiga inimesi, eriti kui need sündmused ilmnesid nooremas eas, peaksid oma Lp(a) taset testima. Sel juhul saavad arstid rakendada intensiivsemaid kaitsemeetmeid ja jälgida paremat ennetavat ravi.