Saksimaa-Anhalti valimised: AfD saavutas võidu, kuid välistab kompromissid

Saksimaa-Anhalti valimised: AfD saavutas võidu, kuid välistab kompromissid

Alternatiiv Saksamaale (AfD) kogus 6. septembril Saksimaa-Anhaltis 44 protsenti häältest, kuid ei saavutanud absoluutset enamust. Ehkki partei sooviks võimul olla üksi, raskendab edasist tegevust keeldumine koostööst teiste erakondadega.

Poliitika
  1. septembril Saksimaa-Anhaltis toimunud valimistel kogus Alternatiiv Saksamaale (AfD) 44 protsenti häältest. Tulemus tegi neist liidumaa parlamendi suurima jõu, kuid absoluutne enamus jäi napilt saavutamata. See tähendab, et erakond vajab võimule pääsemiseks koalitsioonipartnereid, kuigi nad on korduvalt väljendanud soovi valitseda üksi.

Parteist on seni kõlanud sõnum, et ainult ilma koalitsioonipartneriteta suudaksid nad täielikult ellu viia oma agenda. Nende plaanidesse kuulub muuhulgas varjupaigataotlejate kohustuslik töölerakendamine, rändeprobleemidega tegelevad kodanikupatrullid ning demokraatia edendamise programmide rahastamise täielik peatamine.

Ideoloogiline vastuseis koostööle

Poliitikaekspert Teresa Haussmann, kes on aastaid uurinud populistlikke parteisid, märgib, et AfD näeb kõiki teisi poliitilisi jõude kui eliiti, kellele tuleb vastanduda. Valimisõhtul proovis erakonna esinumber Ulrich Siegmund küll lepitavamat tooni, öeldes intervjuus, et «demokraadina ulatan käe kõikidele poliitilistele jõududele, kes on valmis koos meiega fundamentaalset suunamuutust tegema». Siiski lisas ta kohe: «Minu poolt järeleandmisi ei tule, kompromisse ei ole.»

AfD siseelu ja retoorika peegeldavad Haussmanni hinnangul populistlikele liikumistele omast maailmavaadet. Kui erakond usub, et eksisteerib ainult üks õige poliitiline kurss ja selge rahva tahe, siis iga kompromiss tähendaks nende jaoks põhimõtete reetmist. Seetõttu on nad jätkanud oma poliitiliste oponentide ründamist, nimetades neid «kartelliparteideks».

Pinged võimalike partneritega

Erakonna kaasjuht Alice Weidel on eriti teravalt rünnanud kristlikke demokraate (CDU), keda juhib kantslerikandidaat Friedrich Merz. Weidel väitis vahetult pärast valimisvõitu, et CDU-l ei ole enam võimalik ühtegi föderaalvalimist võita. Vaatamata sellele on CDU üks väheseid võimalikke partnereid, keda AfD aga samal ajal avalikult sildistab ja ründab.

Saksimaa-Anhalti liidumaal on AfD-d klassifitseeritud «tõestatud paremäärmuslikuks» organisatsiooniks, kuna nad on seadnud kahtluse alla sisserändaja taustaga sakslaste võrdõiguslikkuse. See retoorika muudab koostöö traditsiooniliste erakondadega keeruliseks. Teine võimalik partner, Sahra Wagenknecht, kes juhib Sahra Wagenknecht Allianssi (BSW), on samuti sattunud AfD kriitikatule alla. Näiteks Björn Höcke on nimetanud BSW-d järjekordseks kartelliparteiks.

AfD parlamendifraktsiooni juht Oliver Kirchner on rõhutanud erakonna soovi valitseda üksi.

Ava rakenduses →