Saksamaal süveneb ühiskondlik vastuseis kliimateadusele

Saksamaal läbi viidud uuringu kohaselt on kliimaskeptitsism muutunud massiliseks nähtuseks, puudutades märkimisväärset osa elanikkonnast. Teadlased seostavad seda suundumust eelkõige poliitiliste eelistuste ja üldise rahulolematusega riiklike institutsioonide suhtes.

Saksamaal ei ole kliimaskeptitsism enam vaid marginaalne nähtus, vaid on muutunud ulatuslikuks ühiskondlikuks protsessiks. Flensburgi ülikooli teadlaste värske analüüs, mis avaldati teadusajakirjas Global Environmental Change, toob esile murettekitava nihke inimeste hoiakutes. Aastatel 2022-2023 läbi viidud uuringus, milles osales 3074 inimest, tunnistas 59 protsenti vastanutest, et nende kahtlused kliimamuutuste suhtes on võrreldes varasemaga suurenenud.

Uuringu autorid Katharina Gies ja Emanuel Deutschmann rõhutavad, et majanduslik olukord ei ole peamine põhjus, miks inimesed kliimateadusesse skeptiliselt suhtuvad. Nende andmetel on otsustavama tähtsusega hoopis poliitiline maailmavaade, umbusk riigi institutsioonide vastu ning üldine rahulolematus demokraatliku korraldusega.

Poliitilised hoiakud ja psühholoogia

Sotsiaalpsühholoog Marlene Altenmüller, kes töötab Trieris asuvas Leibnizi psühholoogia instituudis, märgib, et kliimaskeptitsism on Saksamaal tugevalt seotud poliitilise identiteediga. Tema sõnul ei ole küsimus fundamentaalses kahtluses teaduslike tõendite vastu, vaid pigem selles, kuidas konkreetne sotsiaalne grupp kliimateemat tajub. «Inimesed orienteeruvad oma grupi ja identiteedi järgi,» nendib Altenmüller.

Ta lisab, et kui parempoolsed erakonnad otsustaksid kliimamuutustega tegelemist toetada, muutuksid tõenäoliselt ka nende toetajate hoiakud. See nähtus, mida psühholoogid nimetavad motiveeritud vastuvõtuks, tähendab, et inimesed tõlgendavad maailma vastavalt oma väärtustele ja ideoloogilistele eelistustele. Kõik, mis nende maailmapildiga ei sobi, lükatakse sageli tagasi.

Globaalne erinevus ja teaduse tajumine

Kliimaskeptitsismi ja vandenõuteooriate uurija Stephan Lewandowsky, kes töötab Bristoli ja Potsdami ülikoolides, juhib tähelepanu vandenõuteooriate psühholoogilisele mõjule. Tema hinnangul pakub vandenõuteooriatesse süvenemine inimestele ajutist psühholoogilist lohutust ja kontrollitunnet, kuid pikaajaliselt toob see kaasa isolatsiooni ning sotsiaalseid probleeme.

Samas ei ole see skeptitsism ülemaailmne probleem. Austraalias asuva Queenslandi ülikooli teadur Jagadish Thaker märgib, et Indias ja globaalses lõunas on kliimamuutused igapäevane ellujäämisküsimus. Seal ei nähta heitkoguste vähendamist ideoloogilise küsimusena, vaid praktilise vajadusena, kuna kliimamuutuste mõju, sealhulgas ekstreemsed ilmastikunähtused, ohustab otseselt inimeste elatist ja veevarustust.

Saksamaal, kus suvised kuumalained on põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid, on teadlaste hinnangul kriitilise tähtsusega see, kuidas kliimamuutustest teavitatakse. Thakeri sõnul peaks meedia pöörama rohkem tähelepanu ilmastikunähtuste seosele kliimamuutustega, et suurendada ühiskonna teadlikkust ja vähendada polariseerumist.