Saksamaal süveneb rahulolematus valitsusega ja toetus kantsler Merzi parteile langeb

Värskest küsitlusest selgub, et vaid iga kümnes sakslane on rahul valitsuse tööga, samal ajal kui toetus opositsioonilisele AfD-le püsib kõrgel. Riigis valitseb mure nii sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse kui ka rahvusvahelise julgeoleku pärast.

Saksamaa valijate usaldus valitsuse vastu on langenud ajalooliselt madalale tasemele. Infratest dimapi värske uuring, kus osales 1303 hääleõiguslikku elanikku, näitab, et vaid iga kümnes küsitletu hindab kantsler Friedrich Merz juhitud koalitsiooni tööga rahulolevaks.

Valitsuskoalitsiooni populaarsus vabalanguses

Septembris toimunud liidumaade valimised peegeldasid seda trendi selgelt, eriti CDU jaoks. Berliinis ja Saksi-Anhaltis langes kristlike demokraatide toetus kümme protsenti, Mecklenburg-Vorpommernis ei suutnud partei isegi viieprotsendilist künnist ületada.

Kui üldvalimised toimuksid praegu, saaks CDU/CSU liit vaid 20 protsenti häältest. See on üks partei ajaloo nõrgemaid tulemusi. Koalitsioonipartner SPD toetus on kahanenud 13 protsendile. Samal ajal on parempopulistlik AfD stabiilselt püsinud 27 protsendi juures, olles tugevaim poliitiline jõud riigis. Roheliste toetus on kerkinud 16 protsendini, samas kui vasakpartei on langenud 11 protsendile.

Mured tuleviku ja julgeoleku pärast

Ühiskondlikku ärevust toidavad mitmed tegurid. Kaks kolmandikku vastanutest kardab tehisintellekti kontrolli alt väljumist ning samas suurusjärgus inimesi muretseb USA presidendi Donald Trumpi poliitika võimalike tagajärgede pärast. Umbes pool elanikest kardab, et Venemaa võib rünnata teisi Euroopa riike.

Samuti on teravnenud mure vananeva ühiskonna ja sotsiaalsüsteemi pärast. Alates 2015. aastast on pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv kasvanud 2,8 miljonilt 6,5 miljonile. Vaid iga kuues valija usub, et praegune valitsus suudab sotsiaalkindlustussüsteemi tulevikus jätkusuutlikuna hoida.

Energiapoliitika ja vastukäivad meetmed

Majanduslikult koormavad kodanikke ja ettevõtteid endiselt kõrged energiahinnad, mida süvendab Pärsia lahe kriis. Valitsus käivitas 1. oktoobrist uuesti kütuseaktsiisi soodustuse, vähendades bensiini ja diislikütuse maksu 17 sendi võrra liitri kohta kuni aasta lõpuni.

Kodanikud on meetme suhtes skeptilised; pooled küsitletutest peavad seda valeks lähenemiseks. Eelmine sarnane meede läks riigikassale maksma 3,4 miljardit eurot, kuid suure osa sellest summast neelasid naftafirmad ja tanklaketid, mitte ei kandunud see edasi tarbijatele madalamate hindadena. Ühtlasi kritiseeritakse fossiilkütuste kunstlikku odavdamist nende nappuse ja kliimapoliitiliste eesmärkide valguses.