Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal ootavad ees murrangulised valimised

Saksi-Anhalti 6. septembri valimised võivad muuta Saksamaa poliitilist maastikku, kui paremäärmuslik AfD saavutab piisavalt toetust iseseisvaks valitsemiseks. See paneb proovile aastakümneid püsinud poliitilise "tulemüüri" strateegia.

Saksi-Anhalti liidumaal toimuvad 6. septembril valimised, mis võivad lõpetada Saksamaa sõjajärgse poliitilise konsensuse. Küsitluste põhjal on paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) piirkonnas juhtpositsioonil, kogudes toetust kuni 42% ulatuses. See tulemus võib anda parteile, mida julgeolekuorganid on klassifitseerinud paremäärmuslikuks, absoluutse enamuse liidumaa parlamendis.

Võimu mõju liidumaal ja föderaaltasandil

Saksamaa 16 liidumaal on ulatuslik kontroll kohaliku hariduse, politsei ja avaliku ringhäälingu üle. AfD on varem välja pakkunud kavasid muuta koolide ajalooõpetust, vähendada panustamisraha rassismivastastesse algatustesse ja muuta avaliku meedia mandaati. Liidumaa valitsuse tasandil võidutsemine annaks parteile koha ka Bundesratis ehk liidunõukogus, mis võimaldaks neil otsesemalt sekkuda föderaaltasandi poliitilistesse protsessidesse ja ummistada konsensuse saavutamist.

Erakonna kasvav mõju võib nõrgestada Berliini rolli Euroopa integratsiooni eestvedajana. AfD vastuseis kliimameetmetele ja soov normaliseerida suhteid Moskvaga võib negatiivselt mõjutada ka toetust Ukrainale, mis on olnud üks Euroopa Liidu ühtsuse alustalasid.

Poliitiline "tulemüür" ja selle mõjud

Saksamaa erakonnad on aastaid järginud nn tulemüüri strateegiat, mille eesmärk on välistada igasugune koostöö AfD-ga. Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz on seda põhimõtet toetanud ja kodifitseerinud. Kriitikute sõnul on see strateegia siiski kaheldava väärtusega. Iseloomustades AfD-d kui paariad, on neid isoleeritud valitsusvastutusest, mis võimaldab parteil jagada lubadusi ilma vajaduseta oma retoorikat mõõdukamaks muuta.

Samal ajal on "tulemüür" sundinud peavooluparteisid, sealhulgas CDU-d, astuma ebaloomulikesse koalitsioonidesse, et takistada AfD-d võimule pääsemast. See on hägustanud erinevusi suurparteide vahel ja tugevdanud AfD väiteid, et poliitiline eliit on oma olemuselt ühtne kartell. CDU-le on see strateegia toonud kaasa sisemisi pingeid ja Friedrich Merz seisab silmitsi madala toetusega, kuna järjekindlad kompromissid on pannud valijaid otsima alternatiive äärmustest.