Saksamaal saavutas parempopulistlik AfD küsitluses rekordilise 28-protsendilise toetuse

Infratest-dimapi värske uuring näitab Saksamaal parempoolse Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetuse tõusu rekordtasemele. Samal ajal süveneb valijate rahulolematus võimuerakondade ja julgeolekuolukorraga, mida võimendas juulikuine terrorirünnak Berliinis.

Saksamaal läbiviidud värske ARD-Deutschlandtrendi küsitlus näitab, et parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) on kasvatanud oma toetust 28 protsendini. Infratest-dimapi korraldatud uuringus, kus küsitleti 3.-5. augustini 1300 hääleõiguslikku kodanikku, tähistab see tulemus erakonna uut rekordit ja üheprotsendilist tõusu võrreldes eelmise kuuga.

Sama uuring toob välja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) toetuse kerge languse. Teiste erakondade toetusprotsendid on püsinud stabiilsena.

Valimised ja meelsus idaosas

Septembris toimuvad valimised kahes olulises liidumaas: Saksimaa-Anhaltis ja Mecklenburg-Vorpommernis. Mõlemas regioonis juhib AfD toetusreitinguid, kusjuures Saksimaa-Anhaltis ulatub nende toetus 41 protsendini. Selline positsioon võib teoreetiliselt lubada neil seal üksi valitseda, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SPD) ei suuda ületada 5-protsendilist künnist.

Küsitlusest selgub eristuv suhtumine koostöösse AfD-ga. Üleriigiliselt vastandub nendega koostööle 37 protsenti valijatest, samas kui 32 protsenti pooldab otsuste langetamist juhtumipõhiselt. Idamaades on valmisolek erakonda tavapärase poliitilise jõuna kohelda märgatavalt suurem, ulatudes 38 protsendini.

Turvalisuse mõju ühiskonnale

Ühiskondlikku rahulolematust on võimendanud hiljutised sündmused, sealhulgas 25. juulil Berliinis toimunud rünnak. Islamistlik ründaja sõitis rendiautoga Pride-ürituse rahvahulka, tappes ühe naise ja vigastades 31 inimest. Järgmisel päeval lasi politsei põgenenud ründaja maha.

See juhtum on märgatavalt muutnud inimeste ohutunnetust. Nüüdseks peab 70 protsenti küsitletutest suurimaks ohuks islamistlikku terrorismi, mis on suur muutus võrreldes kümnendi varasema ajaga, mil suurima ohuna nähti paremäärmuslikku terrorismi. Lisaks on pool küsitletutest veendunud, et Saksa poliitika vajab fundamentaalseid muutusi, mitte vaid kosmeetilisi parandusi.