Saksamaal möödub kümme aastat rändeintegratsiooni seaduse jõustumisest

2016. aastal Saksamaal vastu võetud integratsiooniseadus tähistab oma kümnendat aastapäeva. Eksperdid hindavad seaduse mõju põgenike tööhõivele positiivseks, kuid kritiseerivad endiselt keerulist bürokraatiat ja piirkondlikke piiranguid.

Saksamaal möödub augustis kümme aastat niinimetatud integratsiooniseaduse kehtestamisest, mis oli toonase kantsleri Angela Merkeli valitsuse vastus 2015. aasta ulatuslikule rändekriisile. 2016. aastal vastu võetud õigusakt püüdis leida tasakaalu Saksamaale saabunud põgenike abistamise ja neile seatud nõudmiste vahel, toetudes põhimõttele «toetada ja nõuda» (fördern und fordern).

Seadus sätestas kohustuse osaleda keele- ja integratsioonikursustel, mille eiramisega kaasnesid sotsiaaltoetuste kärped. Samuti kehtestati elukohakohustus, mille eesmärk oli vältida põgenike liigset kontsentreerumist suurtesse linnadesse ja jaotada neid ühtlasemalt üle riigi.

Tööturuintegratsiooni tulemused

Majandusuuringute instituudi (IAB) rände- ja integratsiooniuuringute osakonna juhataja Herbert Brücker märgib, et hoolimata algsetest kartustest on integratsioon kulgenud oodatust edukamalt. Tema sõnul on põgenike tööhõive määr praegu 65-67 protsenti, mis on vaid kolm protsenti alla Saksamaa riikliku keskmise.

«Kümme aastat hiljem näeme 65-67-protsendilist tööhõivet, mis on vaid kolm protsenti alla riigi keskmise. See asetab Saksamaa Euroopa edetabelite tippu, kõrvuti Norraga,» selgitas Brücker. Siiski kritiseeris ta varasemat elukohakohustust, mis sundis inimesi asuma majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse, kus tööturg ei suutnud uustulnukaid piisavalt kiiresti vastu võtta.

Ekspertide kriitika ja tulevikuvaade

Integratsiooni ja rände ekspertnõukogu (SVR) esindaja Holger Kolb leiab, et seaduse ülesehitus jättis soovida. Tema hinnangul oli seadus liialt suunatud vaid põgenikele, selle asemel et reguleerida integratsiooni laiemalt.

«Integratsiooniseaduse nimi on eksitav, sest see ei reguleeri kõigi siinviibijate lõimumist, vaid keskendub ainult põgenikele,» ütles Kolb. Eksperdid on kriitilised ka toetuste ja nõudmiste tasakaalu osas: mõne hinnangul pakkus seadus liiga vähe abi, teiste arvates olid keele- ja koolitusnõuded liiga karmid.

2026. aasta juunis tegi siseministeerium muudatusi, laiendades taas juurdepääsu integratsioonikursustele ukrainlastele ja Euroopa Liidu kodanikele, ka neile, kellel puudub pikaajaline väljavaade Saksamaale jääda. Ekspertide hinnangul on integratsioonikursused odav vahend tööhõive suurendamiseks, kuna need võivad tõsta tööhõive määra viie kuni kümne protsendipunkti võrra.