Saksamaal Lingenis kiideti heaks Vene tehnoloogial põhinev tuumakütuse koostööprojekt

Saksamaa andis loa Prantsuse ja Vene ettevõtete ühisprojektile, mille eesmärk on toota Lingenis Venemaa tuumareaktoritele kütuseelemente. Projekti on teravalt kritiseerinud Alam-Saksi keskkonnaminister ja mitmed Saksa poliitikud julgeolekuriskide tõttu.

Saksamaa keskkonnaministeerium on andnud rohelise tule vaidlusi tekitavale projektile, mis näeb ette tuumakütuse elementide tootmise Lingenis. See algatus on Prantsuse riikliku energiafirma EDF tütarettevõtte Framatome ja Venemaa riikliku tuumaenergiahiiu Rosatom ühisettevõtmine. Tootmises plaanitakse kasutada Rosatomi tütarfirma TVEL tehnoloogiat ning komponente, et varustada Vene päritolu tuumareaktoreid vajaliku kütusega.

Õiguslikud piirangud ja julgeolekumured

Taotlus projektile esitati 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas. Alam-Saksi keskkonnaminister Christian Meyer väljendas otsuse suhtes selget rahulolematust, kuid tõdes, et tal puudus õiguslik alus ettevõtmist peatada. Kuna Euroopa Liit ei ole Rosatomi suhtes sanktsioone kehtestanud, puudus ametlik võimalus loa andmisest keeldumiseks.

«Tehingud ja tihe koostöö Putini tuumaagentuuriga on täiesti valed,» kritiseeris Meyer olukorda. Ehkki Saksamaa föderaalne keskkonnaministeerium on rõhutanud, et otsene vastutus projekti detailide eest lasub liidumaal, kasutas föderaalvõim lõppfaasis oma õigust menetlus heaks kiita.

Poliitiline vastasseis ja turvameetmed

Projekti elluviimisega kaasnevad ranged turvanõuded: ettevõtte territooriumil viibivatele Venemaa kodanikest töötajatele on kehtestatud piirangud ning nad tohivad liikuda üksnes saatjaga. Sellest hoolimata on projekt leidnud vastuseisu Saksa poliitilistes ringkondades. Näiteks CDU liige Roderich Kiesewetter on kutsunud föderaalvalitsust üles sekkuma, viidates võimalikele julgeolekuriskidele ja Vene luuretegevuse ohule.

Projekti toetajad põhjendavad koostööd energiajulgeoleku vajadustega. Nende hinnangul vähendab kohalik kütusetootmine Euroopa sõltuvust valmistoote impordist Venemaalt, võimaldades samal ajal hoida töös tuumajaamu ning vähendada fossiilkütuste kasutamist, kuni Euroopa energiasektoris toimub laiem üleminek.