Saksamaal leviv mürgine tamme-võrgenditutlane ähvardab jõuda Eestisse

Saksamaa linnaparkides võimust võtvat invasiivset tamme-võrgenditutlast peetakse tõsiseks terviseohuks. Eesti teadlased hoiatavad, et soojenevad talved ja taimede rahvusvaheline kaubandus võivad putuka peagi ka siia tuua.

Saksamaa linnaparkides on võimust võtmas tamme-võrgenditutlane (Thaumetopoea processionea), invasiivne putukaliik, mis kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele. Ehkki putukas pole Eestisse veel jõudnud, hoiatavad teadlased, et soojenevad talved ja taimede rahvusvaheline kaubandus võivad olukorda kiiresti muuta.

Tamme-võrgenditutlane kannab rööviku faasis sadu tuhandeid mikroskoopilisi harjaseid, mis toimivad naha ja limaskestade vastu nagu väikesed harpuunid. Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul selgitab, et kokkupuude nende karvadega võib põhjustada tugevat allergilist reaktsiooni, silmapõletikku, hingamisteede ärritust ja äärmuslikel juhtudel isegi šokki. Mürgised karvad on lennuvõimelised ning võivad õhus levida sadu meetreid, ohustades inimesi ka siis, kui putukad ise on juba pesadest lahkunud.

Levikut soodustavad kliima ja kaubandus

Liigi levikut põhjasuunal soosivad pehmemad talved, mis võimaldavad järglastel varem hukkumata talve üle elada. Lisaks looduslikele teguritele soodustab putuka levikut inimtegevus, näiteks nakatunud istikute transportimine. 2024. aastal tuvastati putuka suur asurkond Taanis, kuhu see sattus suure tõenäosusega imporditud taimedega. Putukate looduslikud vaenlased, nagu röövputukad, ei levi uutele aladele sama kiiresti, mistõttu puudub tamme-võrgenditutlasel uutes piirkondades tõhus looduslik kontroll.

Ivar Sibul soovitab inimestel Eestis olla tähelepanelik ja teavitada ebatavalisest võrgendist või puutüvedel liikuvatest röövikukolonnidest põllumajandus- ja toiduametit või keskkonnaagentuuri. Nakatunud puude puhastamine on ressursimahukas ja sageli mittetäielik, mistõttu jäävad saastunud alad ohtlikuks veel mitmeks aastaks.