Saksamaal Kielis võivad jalgpalliväljakud tulevikus muutuda üleujutusaladeks

Pärast 2023. aasta hävitavat tormi on Saksamaa sadamalinn Kiel asunud ellu viima ambitsioonikat kliimamuutustega kohanemise kava. Linnaametnikud kaaluvad uudset lahendust, kus jalgpalliväljakuid kasutataks sademete vee hoidlatena.

Saksamaa põhjaosas asuv sadamalinn Kiel seisab silmitsi kliimamuutuste otseste tagajärgedega. 2023. aasta oktoobris tabas linna viimase 150 aasta tugevaim torm, mis hävitas tamme ja põhjustas rannikualadel ulatuslikke purustusi. Kielis kulus tormi tõttu ligi 2,68 meetrit rannikuala, mis ületas viimase kahe aastakümne keskmise iga-aastase maakao enam kui neljakordselt.

Linn, mis kuulutas kliimahädaolukorra välja juba 2019. aastal, on hakanud oma taristut ümber kujundama. 2025. aastal luuakse spetsiaalne kliimamuutustega kohanemise osakond ning 2026. aasta veebruaris võetakse vastu ametlik kohanemiskava. Osakonna juht Martina Baum tõdeb, et kliimamuutuste mõjud on kohalikus keskkonnas ja igapäevaelus muutunud vältimatuks reaalsuseks.

Uued lahendused linnaruumis

Kieli ametnikud otsivad lahendusi, mis aitaksid linnas toime tulla kuumalainete ja tugevate sademetega ilma energiakulukat konditsioneerimist suurendamata. Üheks pakutud ideeks on nn mitmeotstarbeline disain. See tähendab, et uued jalgpalliväljakud võidakse rajada ümbritsevast maapinnast madalamale, et vihmahoogude ajal saaks sinna juhtida liigset vett. Baum nentis, et kuigi see võib muuta väljakud kuni 60 päevaks aastas kasutuskõlbmatuks, on sellised kompromissid linnakeskkonnas vajalikud.

Linna rohealade eest vastutav Nicole Holz tegeleb samal ajal vastupidavamate puuliikide valimisega. Viimase kümnendi jooksul on katsetatud 20 erineva liigiga, et välja selgitada, millised neist taluvad kõige paremini kuumust, põuda ja Läänemerest kanduvat soola. Ekspertide hinnangul võtab tulemuste saavutamine ja linna roheluse edukas kohandamine veel 20-30 aastat.

Väljakutse üldsuse kaasamisel

Lisaks tehnilistele muudatustele tegeleb linn elanike teadlikkuse tõstmisega. Annafried Stürmer, kes vastutab linna haridustegevuste eest, selgitab elanikele kliimariskide ja kohanemismeetmete vajalikkust. Ta on korduvalt märganud, et elanikel on lihtsam mõista vajadust reoveesüsteemide uuendamise või teistsuguste puude istutamise järele, kui arutada CO2-heitkoguste vähendamise üle.

Kieli arenguplaanide rahastamine jääb endiselt kitsaskohaks. Kui eelarved muutuvad pingelisemaks, satuvad sageli just kliimameetmed esimesena surve alla. Baum rõhutab, et kohanemine ja kliimameetmed ei ole vabatahtlikud, vaid hädavajalikud investeeringud linna tuleviku tagamiseks.