Saksamaal kasvab hirm Venemaa ees ja toetus parempoolsetele

Uuringud näitavad, et 56% sakslastest peab Venemaad otseseks julgeolekuohuks, samal ajal kui riigis on aset leidnud mitmeid julgeolekuintsidente. Poliitilist maastikku raputab toetuse kasv parempoolsele AfD erakonnale ja praeguse valitsusliidu nõrk positsioon.

Saksamaal on aset leidnud mitmeid julgeolekuintsidente, sealhulgas droonirünnak Leipzigi lennujaamale ning süütamised Baierimaa kaitsetööstusettevõtete lähedal. Brandenburgis ja Nordrhein-Westfalenis avastatud lõhkekehad alajaamades on pannud sakslased üha tõsisemalt suhtuma Venemaa poolt lähtuvatesse ohtudesse.

Hübriidsõja oht

Valitsus on avalikult omistanud Leipzigi rünnaku Venemaale, kuid kahtlused laienevad ka teistele intsidentidele. Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kantsler Friedrich Merz on olukorda kirjeldanud kui pingelist vaheolekut. «Me ei ole sõjas, kuid me ei ole ka enam rahus,» tõdes Merz.

Baierimaa konservatiivide esindaja ja siseminister Alexander Dobrindt hoiatas, et Saksamaa on muutunud hübriidsõja igapäevaseks sihtmärgiks. Tema sõnul on küberrünnakud, desinformatsioon ja sabotaaž suunatud otseselt riigi destabiliseerimisele. Avalik arvamus peegeldab seda ärevust: küsitlusfirma infratest-dimap andmetel peab 56% Saksa valijatest Venemaad oma riigile ohuks.

Poliitiline maastik muutumas

Vaatamata üldisele ärevusele on Saksamaa idaosas suhtumine Venemaasse leebem, sealne elanikkond peab ohtu oluliselt väiksemaks. See on omakorda mõjutanud valijate eelistusi enne pühapäeval toimuvaid valimisi Saksi-Anhalti liidumaal, kus parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) hoiab arvamusküsitlustes selget edumaad.

Üleriigiliselt toetab AfD-d 27% valijatest, mis teeb sellest suurima partei, kui üldvalimised toimuksid sel pühapäeval. Praegune valitsusliit CDU/CSU ja sotsiaaldemokraatide vahel on kaotanud oma enamuse ning kantsler Marzi tööga on rahul vaid 13% kodanikest. Majanduslik olukord, mida 79% vastanutest peab halvaks, süvendab rahulolematust valitsusega, kelle kompetentsust peavad valijad üha küsitavamaks.