Saksamaal käivad vaidlused poliitikute solvamist keelava seaduse üle

Saksamaa poliitilised jõud on üksmeelel, et kriminaalkoodeksi säte, mis pakub riigitegelastele tavakodanikest rangemat kaitset avalike solvangute eest, vajab reformimist. Arutelu on teravnenud pärast mitut politseiuurimist, kus kodanikke on uuritud liidukantsler Olaf Scholzi pilamise eest.

Saksamaal on tõusnud terav arutelu kriminaalkoodeksi paragrahvi 188 üle, mis pakub riigitegelastele tavakodanikest rangemat kaitset solvangute eest. Erakondade esindajad on nõustunud, et praegune regulatsioon on tekitanud ühiskonnas tunde, nagu oleksid poliitikud seaduse ees privilegeeritud seisundis.

Arutelu on hoogustunud pärast politseiuurimisi, mis tabasid inimesi liidukantsler Friedrich Merz aadressil tehtud märkuste pärast. Üks uurimise alla sattunud 66-aastane pensionär Andy Hüttner kirjutas Facebookis «Pinocchio on tulemas», viidates kantsleri varasematele poliitilistele lubadustele. Teised juhtumid on olnud seotud kantsleri solvavate hüüdnimedega, mida on levitatud sotsiaalmeedias.

Poliitiline konsensus ja erimeelsused

Susanne Hierl, Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) saadik, tõdes, et seaduseandjate algne eesmärk polnud luua poliitikutele erilist õiguslikku kaitset. «Me võtame tõsiselt kriitikat, et praktikas on see võib-olla loonud mulje poliitikute erilisest õiguslikust eesõigusest,» märkis Hierl. Samas on erakondade nägemused muudatustest erinevad. Rohelised ja sotsiaaldemokraadid (SPD) pooldavad piirangute kitsendamist, et kaitse laieneks vaid kohaliku tasandi ametnikele, kes on kergemini füüsiliselt rünnatavad.

Radikaalsemad jõud, nagu vasakpartei Die Linke ja parempoolne Alternatiiv Saksamaale (AfD), nõuavad sätte täielikku tühistamist. Tobias Peterka AfD fraktsioonist rõhutas, et poliitiline amet eeldab ühiskonnas valmisolekut taluda karmi kriitikat, mida Saksa kohus on ka varem rõhutanud. «Igaüks, kes vabatahtlikult poliitikasse siseneb ja avalikku võimu teostab, peab taluma karmimat kriitikat kui eraisikud,» argumenteeris Peterka.

Seaduse taust ja tulevik

Praegune karmistatud versioon jõustus 2021. aastal, kui Angela Merkeli valitsus soovis võidelda äärmusluse ja vihakõnega. Muudatuse ajendiks sai 2019. aastal toimunud kristlik-demokraadist poliitiku Walter Lübcke mõrv, mille pani toime paremäärmuslane. Kehtiv seadus võimaldab solvangute eest karistada kuni kolmeaastase vangistusega või rahatrahviga.

Kuigi poliitikud nõustuvad reformivajadusega, pole konkreetset seaduseelnõud pärast suvepuhkust menetlusse antud. Tsentristlikud erakonnad on senini keeldunud tegemast koostööd AfD-ga, mis on juba esitanud ettepaneku paragrahvi tühistamiseks, hoides erakonna ümber poliitilist tulemüüri.