Saksamaal algab kohtuprotsess 2022. aasta Nord Streami gaasitorude sabotaaži üle

Saksamaal algab kohtuprotsess 2022. aasta Nord Streami gaasitorude sabotaaži üle

Saksamaal algab kohtuprotsess inimeste üle, keda süüdistatakse 2022. aastal Läänemeres aset leidnud Nord Streami gaasitrasside õhkamises. Uurimise kohaselt viis operatsiooni läbi väike Ukraina tiim üllatavalt väikese, 250 000-dollarilise eelarvega.

Poliitika

Hamburgi kohtusse jõuab juhtum, mis puudutab 2022. aasta septembris Läänemere põhjas toimunud Nord Streami gaasitrasside plahvatusi. Tegemist on ühe viimaste aastate kõige keerukama ja geopoliitiliselt tundlikuma uurimisega, mille tulemusena on Saksa föderaalprokuratuur tuvastanud kahtlustatavad sabotaažiakti toimepanijad.

Väikese tiimi suur mõju

Saksa uurijate kogutud materjalid viitavad sellele, et maailma ühe suurima taristuobjekti hävitamine ei nõudnud riiklikku sõjalist operatsiooni ega miljarditesse ulatuvat eelarvet. Väidetavalt piisas vaid seitsmeliikmelisest tiimist, mis koosnes peamiselt tsiviilisikutest, sealhulgas kogenud tehnilistest sukeldujatest. Operatsiooni maksumuseks on hinnatud ligikaudu 250 000 dollarit. Uurijate versiooni kohaselt liikus tiim sündmuskohale renditud purjekaga, teeseldes lõbusõitjaid, ning asetas 11.-22. septembrini gaasitorude juurde kokku vähemalt viis lõhkekeha.

Plahvatused toimusid 26. septembril 2022, kui Nord Stream 2 trass purunes kella kahe ajal öösel ning Nord Stream 1 torud kella 19 paiku õhtul. Kuigi toona levisid spekulatsioonid erinevate suurriikide osalusest, on Saksa võimud keskendunud Ukraina kodanikest koosnenud grupile.

Uurimise taust ja võtmeisikud

Saksamaal on sabotaažigrupi operatiivjuhiks peetav endine Ukraina erivägede ohvitser Serhii Kuznietsov uurimise all. Samuti on oodata teise asjaosalise, elukutselise sukelduja Volodõmõr Žuravljovi võimalikku seotust juhtumiga. Saksa meedia andmetel on tuvastatud kõik sabotaažikomando liikmed, kellest vähemalt üks on hukkunud sõjategevuses.

Uurijate ja analüütikute sõnul oli operatsiooniga, koodnimega "Diameeter", kursis toona Ukraina armee juhina tegutsenud Valeri Zalužnõi. Samuti on andmeid, et plaanidest teavitati president Volodõmõr Zelenskõi. Kiiev on ametlikult oma seotust eitanud. Ekspertide hinnangul tegutsesid teostajad suuresti iseseisvalt, kasutades oma sidemeid julgeolekustruktuurides, kuid ilma riikliku käsuahela otsese sekkumiseta.

Ava rakenduses →