Saksamaa võtab Berliinis ette ulatusliku võitluse maksupettuste ja rahapesuga

Saksamaa valitsus kuulutas Berliinis välja 26-punktilise tegevuskava, millega soovitakse ohjeldada kuni 200 miljardi euro suurust iga-aastast kahju, mida tekitavad maksupettused ja rahapesu. Meetmed hõlmavad uue uurimiskeskuse loomist, tehisintellekti kasutamist ning märgatavalt karmimaid karistusi majanduskuritegude eest.

Saksamaa valitsus on algatanud laiaulatusliku reformi, et ohjeldada riigi majandust kurnavat maksupettuste ja rahapesu lainet. Justiitsminister Stefanie Hubig ja rahandusminister Lars Klingbeil esitlesid Berliinis 26-punktilist tegevuskava, mille eesmärk on vähendada varimajanduse osa, mis ekspertide hinnangul röövib riigilt igal aastal kuni 200 miljardit eurot.

Uus üksus ja AI-tehnoloogia

Valitsus loob tolliameti juurde ühise maksu- ja finantskuritegevuse vastase keskuse, kuhu palgatakse 1500 täiendavat spetsialisti. See üksus hakkab koondama maksuinspektorite, kriminaalpolitsei ja tolliametnike jõupingutusi. Klingbeili sõnul võetakse keeruliste korporatiivstruktuuride ja variisikute tuvastamiseks kasutusele tehisintellekt, mis hakkab analüüsima suurandmeid. Uued regulatsioonid puudutavad ka krüptovaluutasid, mille puhul hakatakse rakendama plokiahela analüüsi, et tuvastada digitaalses keskkonnas toimuvat maksukuritegevust.

Karmimad karistused ja varade arestimine

Saksamaa karmistab märgatavalt ka karistuspoliitikat. Organiseeritud maksukuritegude maksimaalne vangistus tõuseb kümne aasta pealt 15 aastani ning raskete pettuste puhul kehtestatakse üheaastane miinimumkaristus. Lisaks saavad ametivõimud õiguse arestida kahtlase päritoluga vara kuni 180 päevaks. See tähendab, et kuriteos kahtlustatav peab ise suutma tõestada vara seaduslikku omandamist, muidu vara konfiskeeritakse. Alates 2028. aastast peavad kõik ettevõtted, kelle aastakäive ületab 100 000 eurot, kasutama ametlikke kassaaparaate, mis aitab piirata sularahas tehtavaid varjatud tehinguid.

Riik ootab 2027. aasta eelarvesse selle võitluse tulemusel vähemalt ühe miljardi euro ulatuses lisatulu. See on oluline meede riigile, kes seisab silmitsi vajadusega võtta järgmisel aastal laenu ligikaudu 200 miljardi euro ulatuses.