Saksamaa valmistub võimaliku kohustusliku tsiviilteenistuse taastamiseks

Saksamaa valmistub võimaliku kohustusliku tsiviilteenistuse taastamiseks

Saksamaa valitsus kaalub sõjaväeteenistuse kohustuse võimalikku taastamist ja valmistub sellega seotud tsiviilteenistuse loomiseks. Perekonnaministeerium on alustanud läbirääkimisi sotsiaalorganisatsioonidega, et hinnata nende võimekust ajateenijaid vastu võtta.

Poliitika

Saksamaa valitsus loob ettevalmistusi võimaliku kohustusliku tsiviilteenistuse taastamiseks, juhul kui riigis peaks uuesti kehtestatama sõjaväeline ajateenistus. Kuna riigi põhiseadus tagab õiguse keelduda relvakandmisest moraalsetel kaalutlustel, peab riik ajateenistuse kohustuslikuks muutumisel pakkuma alternatiivset tegevust.

Karin Prien, kes juhib perekonnaasjade ministeeriumi, on viimastel kuudel pöördunud 23 suurema ühenduse ja organisatsiooni poole. Eesmärgiks on välja selgitada nende valmisolek ja võimekus ajateenijaid vastu võtta. Esialgsetel andmetel on 22 organisatsiooni andnud märku oma valmisolekust selliseid kohti pakkuda.

Kaitseväe eesmärgid ja sundteenistus

Kuigi praegune valitsuskoalitsioon on säilitanud sõjaväeteenistuse vabatahtlikkuse, on Bundeswehri tugevdamine strateegiline prioriteet. Liidukantsler Friedrich Merz on seadnud eesmärgiks suurendada sõjaväelaste arvu praeguselt 185 000-lt vähemalt 260 000-ni aastaks 2030, viidates NATO nõuetele ja Euroopa kaitsevajadustele.

Sel aastal jõustunud uus süsteem kohustab 18-aastaseid noormehi täitma küsimustiku oma valmisoleku kohta armees teenida ning läbima tervisekontrolli. 2026. aasta juuni seisuga on Bundeswehri andmetel aga vaid 530 noormeest nende meetmete toel vabatahtlikult sõjaväkke astunud. Valitsus jätab endale õiguse vajadusel ajateenistus uuesti seadusega kehtestada.

Vastuseis ja kriitika

Suuremad hoolekandeorganisatsioonid hoiatavad siiski, et tsiviilteenistus ei ole lahendus sektori personalipuudusele. Saksa Caritas-ühenduse president Eva Maria Welskop-Deffaa rõhutas, et riik peaks keskenduma vabatahtliku teenistuse tingimuste parandamisele, mitte sundteenistusele.

Ka opositsioonijõud on plaani kritiseerinud. Vasakpartei kaasesimees Ines Schwerdtner teatas, et riik ei tohiks dikteerida, kuidas noored oma elu ja aega sisustavad. Tema sõnul ei tohiks sotsiaalsektoris tegutsevad asutused muutuda riiklikult suunatud odava tööjõu kasutajateks, eriti kui valitsus on sektori rahastamist pikalt alahinnanud. Perekonnaministeerium plaanib esitada tsiviilteenistuse seaduse muudatusettepanekud pärast suvepuhkuste lõppu.

Ava rakenduses →