Saksamaa valitsus plaanib teabevabaduse seadust oluliselt kärpida

Saksamaa valitsuskoalitsioon soovib 2006. aastast kehtivat teabevabaduse seadust (IFG) põhjalikult muuta. Kriitikute sõnul tähendaks see seaduse sisuliselt kaotamist. Reformipaketile on vastu astunud üle 110 kodanikuühiskonna organisatsiooni ning isegi koalitsioonisisesed sotsiaaldemokraadid on avaldanud vastuseisu.

Saksamaa valitsuskoalitsioon kiitis parlamendi suvepuhkuse eel heaks 34-punktilise reformipaketi, mille alumises osas peitub muudatus, mis on tekitanud ulatusliku poliitilise tüli: konservatiivide CDU/CSU ja sotsiaaldemokraatliku SPD koalitsioon soovib tunduvalt muuta 2006. aastast kehtivat teabevabaduse seadust. Friedrich Merz nimetas reformipaketti tervikuna Saksamaa „õigele rajale tagasiviimiseks", kuid seaduse vastased ütlevad, et tegelikkuses on plaanis teabevabadus sisuliselt likvideerida.

Mis seadus on ohus?

Kehtiv teabevabaduse seadus annab igaühele õiguse nõuda föderaalsete riigiasutuste valduses olevaid ametlikke dokumente ja andmeid, tasuta või minimaalse tasu eest. Sellele seadusele toetuvad igapäevaselt ajakirjanikud, keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijakaitsjad. 2015. ja 2022. aasta vahel esitati Saksamaa asutustele kokku umbes 105 000 teabenõuet. Enamikule neist vastati positiivselt; täielikult keelduti vaid ligikaudu 9000 puhul.

Nüüd soovib valitsus seda muuta, viidates kübersõja ja häkkerite ohtudele. Reformikava järgi võiksid tulevikus teabenõudeid esitada ainult eraisikud, ühendused ja organisatsioonid mitte. Tasud võivad tõusta märkimisväärselt. Lisaks soovib valitsus uurida, kas juurdepääsuõigusi saab seaduslikult piirata üksnes Saksa kodanike ja Euroopa Liidus elavate EL-i kodanikega. Kriitilist taristut, vastuluure- ja terrorismivastast tegevust puudutav teave kuuluks edaspidi eriti range kaitse alla.

Opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastulöök

Roheline Konstantin von Notz, kes kuulub parlamendi luuretalituste järelevalvekomisjoni, ütles kavandatavate muudatuste kohta otsesõnu: «Uute julgeolekuohtudega kohanemise ettekäändel kaevandatakse läbipaistvuse õiguslikku alust põhjalikult alt ära.» Ta lisas, et koalitsioon lubas riiki moderniseerida, kuid teeb hoopis «täpselt vastupidist, astub drastilise sammu tagasi raskelt võidetud kodanikuõigustest».

Üle 110 kodanikuühiskonna organisatsiooni, sealhulgas Greenpeace, Transparency International ja Amnesty International, pöördusid valitsuse poole avatud kirjaga. «Peatage need plaanid! Kaitske teabevabaduse seadust ja teabevabadust selle praegusel kujul,» nõuavad allkirjastajad, lisades, et organisatsioonide väljajätmine, kohustusliku põhjendamise nõue ja tasude järsk tõstmine tähendavad teabevabaduse tegelikku kaotamist.

Greenpeace'i kliimaspetsialist Martin Kaiser hoiatas, et teabeõiguse piiramine «takistab järelevalvet ja avalikku osalust ning vähendab ühiskondlikku usaldust taristusse, maakasutuse planeerimisse ja kliimakaitsesse. See ei tekita usaldust, see loob uut umbusaldust».

Koalitsioonisisene lõhe

Kriitika on olnud nii terav, et vastuseisu on hakanud väljendama ka koalitsioonikaaslased SPD-st. Sotsiaaldemokraatide sisekomisjoni, digitaalkomisjoni ja tarbijakaitsekomisjoni eksperdid väljastasid ühisavalduse: «Kodanike, ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna olemasolevate teabeõiguste mis tahes kärpimine ei ole lubatav.» SPD fraktsioon Bundestagis teatas selgesõnaliselt, et ei toeta praeguse teabevabaduse taseme kaotamist.