Saksamaa, Ungari ja Rumeenia jõgede madalseis ähvardab tarneahelaid ja veevarustust

Põuast tingitud madal veetase Euroopa olulisemates jõgedes takistab kaubavedusid ja ohustab ökosüsteeme. Eksperdid hoiatavad joogivee hinna märkimisväärse tõusu eest, samas kui riigid otsivad kriisi lahendamiseks erakorralisi meetmeid.

Euroopa suurjõgede, sealhulgas Reini, Doonau ja Po, veetase on langenud ajalooliselt madalale, tekitades tõsiseid probleeme kaubavedudele, põllumajandusele ja tööstusele. Saksamaal, kus Reini vesi on mõnes kohas taandunud nii kaugele, et inimesed saavad jõesängides kõndida, on tarneahelad juba häiritud. Laevad suudavad kohati kanda vaid viiendiku oma tavapärasest koormast, mis on tabanud rängalt terase-, keemia- ja naftatööstust.

Ökosüsteemid ja joogivesi löögi all

Jõgede madalseis ei mõjuta ainult majandust, vaid avaldab survet ka vee-elustikule. Saksa föderaalse keskkonnaagentuuri UBA teadlane Jeanette Völker selgitas, et vähenenud veehulk toob kaasa kõrgema temperatuuri ja hapnikusisalduse languse, mis ohustab kalu ja teisi organisme. Eriti Reini jõe kruusakaldad, mis on elupaigaks paljudele liikidele, kuivavad kiiresti.

Lisaks on ohus joogivee kvaliteet ja hind. Potsdamis asuva kliimauuringute instituudi teadlane Hagen Koch märgib, et jõeäärne pinnas toimib loodusliku filtrina, kuid põud nõrgestab seda protsessi. Tööstusettevõtete hinnangul võib veevarustuse maksumus kliimamuutuste tõttu tõusta kuni 30%. Aastani 2035 planeeritud investeeringud parematesse veepuhastussüsteemidesse ja sügavamatesse torustikesse võivad ulatuda kuni 14 miljardi euroni.

Riikide erakorralised sammud

Kriis on sundinud valitsusi astuma karme samme. Rumeenias kasutas sõjavägi lõhkeainet, et purustada Doonau jõesängis takistavaid kivimeid ja kindlustada jahutusvee vool Cernavoda tuumajaama. Ungari peaminister Peter Magyar on kutsunud elanikke ja ettevõtteid üles elektrit säästma, hoiatades, et Doonau madal veetase võib põhjustada riigis enneolematu energiakriisi, kui Paksi tuumajaam peaks seiskuma.

Saksamaa transpordiministeerium on kutsunud Bonni kokku tööstuse ja sadamate esindajad, et arutada pikaajalisi lahendusi. Kuigi ühe võimalusena nähakse laevateede süvendamist, hoiatavad kriitikud, et see võib kaasa tuua vastupidise efekti, kiirendades vee äravoolu ja alandades põhjavee taset veelgi.