Saksamaa suursaadik Kiievis: ukrainlaste argipäev on saanud vastupanu aktiks

Saksamaa suursaadik Ukrainas Heiko Thoms kirjeldab, kuidas Kiievi elanikud on muutnud tavalise elu jätkamise teadlikuks vastupanuvormiks Venemaa agressioonile. Thoms räägib keerulisest talvest, mil süstemaatilised rünnakud energiainfrastruktuurile pidid murdma rahva tahte, kuid hoopis tugevdasid seda. Samal ajal hoiatab ta liigsete ootuste eest Ukraina kiiret ELi liikmesust puudutavates küsimustes.

Saksamaa suursaadik Ukrainas Heiko Thoms kõndis hiljuti läbi Kiievi tänavate ja rääkis sellest, kuidas argipäeva jätkamine on ukrainlaste jaoks muutunud sõjas ellujäämise ja Venemaa-vastase vastupanu sümboliks.

Raske talv tugevdas vastupanuvaimu

Thoms meenutab möödunud talve kui ühte raskeimat aastakümnete jooksul. Nädalaid kestsid kahekohalised miinuskraadid, samal ajal pommitasid Venemaa väed süstemaatiliselt Ukraina energiainfrastruktuuri. Generaatorite müra kattis linnu ööpäevaringselt. Kõik see pidi murdma tsiviilelanike vaimse vastupidavuse.

Tulemus oli aga vastupidine. Suursaadiku sõnul tugevdasid need sõjakuriteod ukrainlaste tahet vastu pidada. Thoms tunnistab samas, et tema ukrainlastest kolleegidel on kannatada tohutu vaimne ja füüsiline koormus, mis igapäevaselt edasi käib.

Ukraina on muutunud innovatsioonikeskuseks

Thoms toob esile Ukraina kiire sõjalise ja tehnoloogilise arengu. Riik ei ole enam pelgalt julgeolekutoetuse saaja, vaid on kujunenud tõeliseks innovatsioonikeskuseks. Drooniväeosad, täpsusrünnakud Venemaa varustusliinidele ja nn tapetsooni nihkumine annavad märku, et Kiiev kasutab initsiatiivi enda kasuks.

Samal ajal rõhutab Thoms, et Saksamaa peaks Ukraina kogemusest õppima, eriti vastupidavuse ja innovatsiooni vallas, enne kui Euroopa ise sarnase kriisi ette satub.

ELi liikmelisus nõuab reaalseid reforme

Hoolimata sõjalistest edusammudest ja esimestest konkreetsetest rahuläbirääkimistest tõmbab Thoms pidurit liiga optimistlike ootuste suhtes Ukraina ELi liikmesuse osas. 2027. aasta sihtmärki peab ta ebareaalseks.

Suursaadiku hinnangul peab Ukraina enne ELi-ga ühinemist läbi viima põhjalikud reformid, eelkõige õigusriigi põhimõtete tugevdamise ja korruptsioonivastase võitluse vallas. Need ei ole formaalsused, vaid liikmelisuse tegelikud eeldused.